:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16450210t1h7fae.jpg)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver on loonud algatuse «Tuld talveajale». «Täiesti üksi oma isiklikus ahastuses tegin selle petitsiooni,» ütleb ta. Tohver leiab, et kellakeeramise küsimuses on vajalik ühiskondlik debatt.
Rahvaalgatus.ee lehel on loodud algatus «Tuld talveajale», mis kutsub üles kellakeeramist lõpetama. Algatus on hetkel ühisloomefaasis, mis tähendab seda, et see on avatud ettepanekutele ja täiendustele. Algatust hetkel veel allkirjastada ei saa.
«26. oktoober on täiesti normaalne päev. Ärkad üles, laupäev, kell on 7, lapsed magavad, kõik on hästi. Õhtul viie ajal on igal pool valge – puhas nauding! 27. oktoobril ärkad 5:30, sest su lapsed nõuavad. Kell 4 on päeval kriips peal. Ja nii järgmised pool aastat. Aeg see jama lõpetada!» kirjutab algatuse autor Priit Tohver.
«Kellakeeramine on enam kui 100 aastat vana traditsioon. 20 aastat tagasi surnud inimene ei usuks oma silmi, kui ta täna ellu ärkaks. 100 aasta tagusega on tänane maailm lihtsalt võrreldamatu. Ometigi peame igal aastal ohverdama enda ja oma laste vaimse tervise ning normaalse ööpäevase rütmi selleks, et hoida elus midagi, mis tundus ülivahva ja mõistlik mõte aastal 1908,» ütleb Tohver.
/nginx/o/2024/10/28/16450211t1h4f2f.jpg)
Tohver toob välja argumendid, miks tuleks kaks korda aastas ajaga mängimine lõpetada.
«See ei hoia kokku energiat, sest me ei ela enam küünalde ajastul. See põhjustab rohkem õnnetusi kevaditi, kui kellakeeramise tõttu kaotatakse unetunde. See lööb laste ja vanemate päeva sassi ning vähendab märgatavalt meie produktiivsust kellakeeramisele vahetult järgneval perioodil,» toob ta välja. «Kellakeeramine on seotud depressiooni suurema avaldumisega sügiskuudel. Iga talvepäev saab päevavalgus otsa enne, kui su tööpäev lõpeb!»
«Ettepanek on lihtne: järgmisel kevadel lähme tagasi suveajale ning järgmisel sügisel... PÜSIME SEAL.»
Tohver räägib Elu24-le, et kellakeeramisega võivad kaasneda konkreetsed ohud haiglakontekstis, sest see segab meie unerütmi. «Eriti kevadist kellakeeramist on näiteks seostatud rohkemate autoõnnetustega. On ka järjest enam meditsiinikirjanduses avaldatud artikleid, mis seostavad kellakeeramist rohkenenud ravivigadega. Ka patsientide puhul ma ei imestaks, kui kellakeeramine põhjustaks rohkem kõrvaltoimeid, sest haiglas on niigi unerütm sassis,» räägib Tohver.
Ta leiab, et kellakeeramise teemal on vajalik ühiskondlik debatt (sh Riigikogus). «Kui kellakeeramine lõpetada, siis kuhu peaksime maanduma (talve- või suveaega). Näen, et tugevad argumendid on mõlemal poolel. Minu enda isiklik eelistus kaldub tõesti suveajale, kuigi mõistan ka neid, kes ütlevad, et vastavalt päikese liikumisele on meie jaoks loomulik tegelikult talveaeg.»
Vaata rahvaalgatust SIIN.
Ka Facebookis ja X-is (endises Twitteris) võetakse kellakeeramise teemal teravalt sõna. «Ma armastan talve, aga vihkan nö talveaega,» leiab arvamuseavalduse Facebookist. Sellel seisukohal on palju toetajaid. «Lõpetage see arusaamatu kellaaegadega tõmblemine ära,» kommenteerib üks. «Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes suudab arusaadavalt selle eesmärgi ära põhjendada?» küsib teine.
«Vahet pole, mis aeg jääks, sest kõigile sobivat ikka ei saa, aga see mõttetu kruttimine tuleks lõpetada. Paistab aga, et meie tähtsad tegelased ei saa ka sellise lihtsa asja lahendamisel kokkuleppele. Kurb,» leiab kolmas.
«Imestan alati, kui tänavaküsitluses inimesed vastavad, et meeldib kellakeeramine, kuna valget aega jääb rohkem. Kes ei usu, vaadaku astronoomilist kalendrit: päeva pikkus st valge aja pikkus on täpselt ühesugune nii enne kui ka pärast kella keeramist. Mõni sekund vahet tuleneb vaid astronoomilisest liikumisest,» avaldatakse arvamust.
Kriitilisi kommentaare leiab ka X-ist:
Kellakeeramine näitab poliitilise impotentsuse taset.
— Jan Õiglane (@OBlJan) October 26, 2024
/nginx/o/2024/10/28/16450214t1h7f81.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)