:format(webp)/nginx/o/2020/11/14/13475546t1hd096.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16449566t1h5222.jpg)
«Mõni peab kinni ja pistab käe pihku ning ütleb, et ta ammu ootas, et keegi niiviisi teeks,» kirjeldab kriminaalse minevikuga Kaupo Kalm «Kuuuurija» saates ja viitab juhtunule 2021. aasta kevadel, kus ta ammulasuga naabrimehe koera tappis.
KRIMINAALSE MEHE TÕDE ⟩ Ammuga koera tapnud Kaupo aastaid pärast juhtunut: viha oli nii suur, mu jalg oli verine
Kestva nädala «Kuuuurija» saates sai sõna 2021. aastal Nõo vallas Meeri külas jõhkra teo toime pannud Kaupo Kalm, kes lasi ammulasuga surnuks oma naabrimehe suure koera.
Toonane tegu paljastas lõpuks julma koduvägivalla, mille all kannatas puudega naine ja napilt kaheaastane laps, vahendas Tartu Postimees 21. mail 2021.
«Naise väljendusviis on üsna labiilne: ühel hetkel ta võis rääkida, et teda pekstakse, teisel hetkel ütles, et ei ole mitte midagi sellist olnud. See tegi meil tema aitamise keerukaks,» rääkis vallavanem.
Ta lisas, et ka valla töötajad lähenesid probleemi lahendamisele ettevaatlikult. «Kõige suurem kannataja on siin ikkagi laps, peame asju ajama naise tundlikku närvikava arvestades,» lisas ta.
Kaupo minevikust tulid esile kriminaalsed teod. Näiteks istus ta selle sajandi algul neli aastat vanglas tulirelva ebaseadusliku omamise ja varguste eest. Tulirelvaks ei olnud mõni tavaline jahipüss, vaid automaatrelv AKM ehk Kalašnikov. Pärast nelja aastat palus ta president Arnold Rüütlilt armu ning president armuandmispalve ka rahuldas.
Kaupo minevikku jäävad ka juhtumid, kus ta on korduvalt tabatud joobnuna autoroolist, ehkki tal ei ole juhtimisõigust.
Ammuga koera tapmise eest veetis ta esialgu vahi all kaks kuud, kuid uurimise käigus lisandusid kahtlused lähisuhtevägivallas ning veel kahes kehalise väärkohtlemise juhtumis. Samuti kahtlustatakse teda looma julmas kohtlemises ning joobnuna mootorsõiduki juhtimises. Tegude eest kandis Kaupo ka vanglakaristust ning laps enam isaga ei ela.
Kaupo versioon
Nüüd võttis kõmuline mees «Kuuuurijaga» ühendust, et öelda oma vastulause meediale, mida tal seni teha lastud ei ole.
«Teised Meeri küla loomapidajad, kes on minu poolt, teavad seda,» teatas Kaupo enesekindlalt. Saatejuht Katrin Lust selgitas, et ühiskonnas, kus ta on lahterdatud jõhkardiks, on tal siiski õigus veidi oma loolt saladuseloori kergitada.
«Ütleme nii, et peale seda kui ma selle õnnetu koera olude sunnil pidin tapma,» alustas Kaupo omapoolset lugu, «tegelikult osade inimeste poolt, noh, ma sattusin väga suure poolehoiu osaliseks.»
«Mõni peab kinni ja pistab käe pihku ning ütleb, et ta ammu ootas, et keegi niiviisi teeks,» viitas ta oma teole 2021. aastal.
Koer, kellelt Kaupo elu võttis, elas mehe majast umbes 1,5 kilomeetri kaugusel. «Eelnes väga palju asju,» väitis Kaupo, kelle sõnul oli tal enne juhtunut naabrimehe lahtiste koertega juba pikemat aega probleeme. Ja väidetavalt mitte ainult temal.
/nginx/o/2024/10/28/16449603t1hf1b7.jpg)
«Kaebaja väitel on koerad teda kahel korral pimedal ajal rünnanud, ühel korral taksiga jalutades, teisel korral jooksmas käies. Kaebaja kirjutab, et samas ei saa ka välistada, et mõnda teist koera on nad ka valges valmis ründama,» olevat ühes kaebaja kirjas seisnud.
2021. aasta märtsis tegid lahtiste koerte osas neliteist Meeri elanikku Nõo vallale ühisavalduse. «Hulguvad ringi, hirmutavad inimesi, lapsed ei julge välja minna, loomad on väiksemaid koeri rünnanud,» seisis ühisavalduses.
«Meil on 400 inimest, need on väike osa neist inimestest, keda on reaalselt rünnatud,» täpsustas Kaupo «Kuuuurijas».
Kaupo kiitis oma ambu, mis ta aastaid tagasi oli ostnud ja millega oma jõhkra teo toime pani.
«Tulid mõlemad jooksuga ratta poole,» kirjeldas Kaupo kolme aasta tagust päeva, mil ta metsas ammuga laskmist harjutamas käis ja koju naastes naabrimehe koertele enda sõnul ette jäi.
«Nad tungisid mulle kallale. Üks hüppas kohe vastu külgkorvi, üks haaras vasakust kummikust. Kukkusin maha. Siis nad seal klähvisid, tegid tiire. Vaatasin, et tulevad uuesti. Ma tõmbasin ammu vinna, amb oli mul külgkorvis, [---] tulid uuesti, sain korraks pea täpi peale, kohe vajutasin, viha oli nii suur, mu jalg oli verine,» kirjeldas Kaupo.
Koeraomanik lükkab väited ümber
Nõo vald kinnitab, et lahtiste koertega oli Meeri külas tõepoolest pikalt probleem. «Nõo vald oli teadlik Meeri külas aset leidnud koerte hulkumisest. Märtsis 2021 esitasid külaelanikud vallavalitsusele ühise pöördumise, kus juhiti tähelepanu külas vabalt ringi liikuvatele koertele. Korduvalt vesteldi koeraomanikuga nii vallamajas kui ka kinnistul kohapeal,» kinnitas Nõo valla kantselei «Kuuuurijale».
«Probleemi lahendamisse kaasati ka piirkonna politsei. Kuna kaebused jätkusid, viis Nõo vallavalitsus läbi järelevalvemenetluse (18.05.2021), mille käigus tuvastati, et koeraomanik on rikkunud Nõo valla koerte ja kasside pidamise nõudeid.»
Seejärel koostati ettekirjutus ja pakuti lahendusena välja võimalus rajada kinnistule piirded või kaaluda koertele elektrilise piirde paigaldamist.
/nginx/o/2024/10/28/16449605t1hf368.jpg)
Koerte omanik Risto lükkas kõik väited ümber. «Ei, see ei vasta tõele,» ütles Risto saatejuhile Katrin Lustile. Risto sõnul oli ühispöördumise eestvedajaks just Kaupo ja tema külaelanikust sõber.
«Mul ongi koerad lahti. Väga lihtne,» tõi Risto välja põhjuse, miks tema koer kevadpäeval Kaupo ammunoole ette jäi. «Ta luiskab natuke,» viitas Risto Kaupo jutule ja lükkas ümber väite, et koer oli koduaiast kaugele tee äärde jooksnud.
«Ta tuli minu kinnistu õue peale ammuga ja siin tegi selle lasu ära. Minu enda kinnistu peal on minu koerad lahti,» rõhutas Risto.
«Reaalne vererida hakkas pihta kohe minu maja kõrvalt. See oli siit heal juhul kuni 100 meetrit, kui palju koer jõudis kõndida ja oli surnud,» selgitas Risto ja kinnitas Kaupo juttu, et ammulask läks läbi koera silma, kuid lükkas ümber väite, et koer jõudis pika maa koduhoovi tagasi joosta.
«See ei olnud mingi enesekaitse, inimene ei kanna enesekaitseks ambu kaasas. See oli teadlik tapmine,» rõhutas Risto, kelle sõnul käis Kaupo tema hoovis joogise peaga varemgi räuskamas. Viimast Kaupo ümber ei lükanud.