:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16449306t1h421e.jpg)
Hiljuti avaldatud uuringu järgi ületab Atlandi põhjosa saareriigi Islandi majandus enamiku teiste Euroopa riikide majandust pärast üleriigilist lühema töönädala kehtestamist ilma palgakaotuseta.
EDULUGU ⟩ Islandil kehtestati neljapäevane töönädal ilma palka vähendamata
Ajavahemikus 2020–2022 nõustus 51 protsenti riigi töötajatest lühema tööaja, sealhulgas nelja päeva pikkuse töönädalaga, leidis kaks mõttekoda, öeldes, et praegu on sellega nõus olevate töötajate arv tõenäoliselt veelgi suurem, teatab CNN.
Eelmisel aastal oli Islandil majanduskasv kiirem kui enamikus Euroopa riikides ja töötuse määr on Euroopa üks madalamaid, märkisid Ühendkuningriigi autonoomiainstituut ja Islandi jätkusuutlikkuse ja demokraatia ühendus (Alda).
«See uuring näitab tõelist edulugu: lühemad töötunnid on Islandil laialt levinud... ja majandus on mitmete näitajate lõikes tugev,» ütles Alda teadur Guðmundur D. Haraldsson.
Kahes suures katses aastatel 2015–2019 töötasid Islandi avaliku sektori töötajad 35–36 tundi nädalas ilma töötasude vähendamiseta. Paljud osalejad olid varem töötanud 40 tundi nädalas.
📊NEW: New data reveals how Iceland's shorter working week is going.
— The Autonomy Institute (@Autonomy_Inst) October 25, 2024
In short: very well.
👉59% of the workforce have been offered shorter hours
👉78% are satisfied with their present working time.
More details in the report.
CNN covering it here:https://t.co/ov8A4ZPoAm
Katsetes osales 2500 inimest, rohkem kui üks protsent Islandi tolleaegsest töötavast elanikkonnast, ning nende eesmärk oli säilitada või suurendada tootlikkust, parandades samal ajal töö- ja eraelu tasakaalu. Teadlased leidsid, et tootlikkus jäi samaks või paranes enamikus töökohtades, samas kui töötajate heaolu suurenes mitmesuguste meetmete abil, alates tajutava stressi ja läbipõlemise vähenemisest kuni parema tervise ning töö- ja eraelu tasakaaluni.
Pärast katsetusi leppisid Islandi ametiühingud kokku kümnete tuhandete oma liikmete tööaja lühendamise kogu riigis.
Islandi majandus kasvas 2023. aastal viis protsenti, mis on rikaste Euroopa riikide seas Malta kasvutempo järel teisel kohal, selgub rahvusvahelise valuutafondi (IMF) värskeimast maailmamajanduse väljavaatest. See on palju suurem kui riigi keskmine kasvumäär peaaegu kaks protsenti kümne aasta jooksul aastatel 2006–2015.
IMF prognoosib aga Islandile tänavu ja järgmisel aastal tunduvalt aeglasemat kasvu.
Eeldatakse, et 2024. aastal kasv väheneb sisenõudluse edasise pehmenemise ja turismikulutuste kasvu aeglustumise tõttu, märkis IMF turismist sõltuva majanduse kohta juulis.
Islandi madal töötuse määr on majanduse elujõulisuse tugev näitaja, ütlesid Briti autonoomiainstituut ja Islandi ühendus Alda.
IMFi maailmamajanduse väljavaate kohaselt oli see määr eelmisel aastal 3,4 protsenti, mis on veidi üle poole Euroopa arenenud majanduste keskmisest. IMF eeldab, et see tõuseb sel ja järgmisel aastal 3,8 protsendini.
Maailmas on nelja päeva pikkuse töönädalaga tehtud mitu katset. See hõlmab edukat katsetust 2022. aastal 33 ettevõttes, millest enamik asub Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal.