ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: meil rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi!*

Juku-Kalle Raid Foto: arhiiv

Aegajalt vupsatab välja üks olulisemaid julgeolekuteemasid Eestis: see on vene kodanike õigus SIIANI Eestis kohalikel valimistel osaleda. Teisisõnu – potentsiaalsetel putinistidel "eesti asja ajada", kirjutab Juku-Kalle Raid. Miks venib neilt valimisõiguse eemaldamine asi nagu tatt näpu küljes?

Lühidalt öeldes: Venemaa kodanike hääleõiguse kaotamist toetab riigikogu kuuest fraktsioonist neli – Eesti 200, Isamaa, Reform ja EKRE. Lisaks ilmselt ka pinutäis aknaaluseid, kes on EKRE küljest alla pudenenud kui ubinad emapuu oksalt. Vastu niisiis sotsid ning kesikud. Ja sotsid hoiavad sellest käsipuust täie jõuga kinni, sest neidki huvitavad venekeelsed valijad ja neil toimub kesikutega omamooda kolhoosi köievedu, et kes rohkem Vene alamaid kaasa tõmbab.

Imelik mõmin hääletamisõiguse asjus

Täna muuseas esines Riigikogus erakorralise avaldusega siseminister Lauri Läänemets – teemaks lõpetada ära Vene Õigeusu Kiriku tegevus Eestis. Väga õige algatus, sest organisatsioonil, mille mädanev pea õnnistab lahingurakette, palvetab selle eest, et tapetaks võimalikult palju ukrainlasi ning arvab, et Issand Jumal töötab Putini kontoris, pole siin mingit kohta.

Kuidas nii: julgeolekukirikust tahab lahti saada, aga sõda pidava Venemaa kodanike hääletamisõigusest mitte?

Ootamatult tabas Läänemetsa aga täiesti segane mõmisemishoog, kui ta pidi põhjendama, et kuidas nii: julgeolekukirikust tahab lahti saada, aga sõda pidava Venemaa kodanike hääletamisõigusest mitte. Väga raske oli seda mõminat jälgida. Ja ega seal mingit loogikat taga ei ole ka.

Matsu jagab, aga häälekesi tahaks ka

Eile algatati 28 Riigikogu liikme poole Põhiseaduse muutmine, mis tähendab lihtsalt seletades, et meil jääks hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogu valimistel alles vaid Eesti kodanikele ning nende riikide kodanikele, kellega on sõlmitud riigikogus ratifitseeritud välisleping. Näiteks EU kodanikud jne.

Punkt. Ja agressorriikide kodanikel pole Eestis valimistele asja.

Veel üks punkt.

Venemaa algatatud sõda Ukrainas EI MÕISTA HUKKA 38 protsenti Eestis elavatest Vene kodanikes.

Riigikantselei tellis mõni aeg tagasi avaliku seire uuringu, mis sedastas üsna üheselt: Venemaa algatatud sõda Ukrainas EI MÕISTA HUKKA 38 protsenti Eestis elavatest Vene kodanikest ja 52 protsenti määratlemata kodakondsusega isikutest. Lisaks hiilib põue alati teatud kahtlus, kui siirad on Venemaa kodanikud Eestis. See protsent võib olla kõvasti suurem.

See näitab primi-futu tasemel, kuidas Venemaa kodanikud meelisklevad, ehkki Läänemets teeb näo, et ei jaga siinkohal üldse matsu. Jagab küll, aga häälekesi tahaks ka.

Imelikud "inimõigused"

Vene kodakondsus on Putini jaoks üks sõjas kasutatavatest relvadest. Hübriidsõjas vägagi hästi töötav vidin.

Tuletame meelde, et mitmetes riikides on Venemaa korraldanud Vene kodakondsuse jagamise kampaaniaid. Ka Eestis. Selle punamedali teine pool on teadagi mis: Venemaa on ammu kuulutanud, et kavatseb seista oma kodanike õigusite eest "lähivälismaal" ning kaitsta kõigiti oma kodanike huvisid.

Eesti oli süüdi, et ei luba kahte riigikeelt, veel enam, et ei anna Ida-Virumaa venkudele autonoomia.

Juba Mart Laari esimese valitsuse ajal veeretati Vene kodanike valimisõigust peost pihku nagu kuuma seakartulit. Aga teema oligi keeruline, peale selle kardeti igasuguste pooletoobiste lääne "inimõiguslaste" haledat kisa, et Eestis diskrimineeritakse venkusid.

Tuletan meelde, et sellist üsna alusetut vingumist kohtas 1990ndatel pidevalt – Eesti oli süüdi, et ei luba kahte riigikeelt, veel enam, et ei anna Ida-Virumaa venkudele autonoomiat ja muu toona Euroopas nii moodne "inimõiguste eest seismine".

Vene kodanike meelsust alahinnata ei maksa

Edasine on aga lihtne tulema: Vene kodanikud on tänu sellele, et ei saa aru meie keelest, tunnevad ennast siin "teisejärgulisena" või arvavad, et neid on "unustatud", istunud nagu raske taak veduripuhvril, selle sõitu pidurdades.

Kusjuures – õigust jääb ülegi. Üsna tüüpilisi suhtumisi olen kohanud Ida-Virumaal või lasnamäel isegi: mina Eesti keelt oskama küll ei pea, sellega pole tuhkagi teha ja Vene kodanik olen ka, sest mul on niimoodi parem – vaadake kui suur ja võimas on Venemaa! Aga kõiki õigusi Eestis nõuan ja punkt.

Agressorriikide kodanikud Eestis kohalikel hääletada ei tohiks. Neil pole meie riigiga lihtsalt asja.

Niisiis: võibolla pisikeste liialdustega, aga umbes veerand Eestis elavatest inimestest ei jaga ära, misasi see Eesti riik on ja mida ajab. Siit ka kaks täiesti eripalgelist inforuumi. Ja vene inforuumi mõju Vene kodanikele alahinnata küll ei maksa.

Mis siin pikalt. Agressorriikide kodanikud Eestis kohalikel hääletada ei tohiks. Neil pole meie riigiga lihtsalt asja. Ja see pull tuleb ühel või teisel moel käbedalt ära lõpetada – kas siis põhiseadust muutes või mitte, on tehniline küsimus.

Venemaa kodanikud Eestit ei armasta

Kiirkorras sihukese sammu astumiseks – nii et sügisel Vene ja Valgevene riigialamad siinsetele valimiskastidele enam läheneda ei saaks – oleks vaja koguda Riigikogus 81 poolhäält. Tänase seisuga neid kokku ei saa.

Venemaa kodanikud teid armastama niikuinii ei hakka. Vastasel korral oleks nad juba ammu Eesti kodanikud. Neile ei tasu kosja minna, niikuinii äsavad ukse vahelt panniga.

Teiseks võimaluseks jääb üleskutse sotsidele: lõpetage see mõttetu jonnimine koalitsioonis ära, hääled häälteks, aga ega Venemaa kodanikud teid armastama niikuinii ei hakka. Vastasel korral oleks nad juba ammu Eesti kodanikud.

Neile ei tasu kosja minna, niikuinii äsavad ukse vahelt panniga.

* Pigem tuletame hoopis meelde Hando Runneli poolt kirjapandut ja pealkirjaski osundatud luuletust:

Kes meie maale tulnud on

ja kellel siin ei meeldi -

me rajad lahkelt lahti on,

las minna, kui ei meeldi.

Kes meie keelt ei kannata,

või meie meel ei meeldi -

mulk lahti on, las lennata

kõik koju, kel ei meeldi.

See maa siin meie kodu on

kas meeldib või ei meeldi

see teistele, ükskõik see on,

sest niikuinii ei meeldi.