:format(webp)/nginx/o/2024/10/20/16429880t1h20a5.jpg)
«Ma tõesti poleks iial uskunud, et lapsed on nii õelad!» jagab 11-aastase tüdruku ema südantlõhestavas ühismeediapostituses, kus kirjeldab, kuidas tema last kiusatakse. «Koolikius peab lõppema,» rõhutab ta toimetusele, soostudes oma lugu jagama, et murekohale taas tähelepanu tõmmata.
«Kui ma täna sain selle pildi oma tütrelt, varises mu maailm kokku! Ma poleks iial uskunud, et lapsed võivad nii kohutavalt õelad olla,» jagab 11-aastase koolitüdruku ema ühismeedias näidet sellest, kuidas tema last kiusatakse.
/nginx/o/2024/10/19/16428991t1hb8a6.png)
Tüdruku ema meenutab, et ka teda kiusati kooliajal nii vaimselt kui füüsiliselt ning see jättis oma jälje. «Tagantjärele mõeldes tulevad külmavärinad peale. Olin minagi «teistmoodi» laps,» ütleb ta.
«Jah, mu laps on võib-olla natukene «suurem» kui teised temavanused. Tal on loomulikud imeilusad lokid, tänu millele ta tundub teistele «mopina»... Ta ongi teistmoodi... Ta on minu tütar, ta on imeline laps! Iga laps on isemoodi, meist keegi ei ole sama!» kirjutab tüdruku ema oma südantlõhestavas postituses, millega koos jagab ka ekraanitõmmiseid tema tütre kohta kirjutatavatest Snapchati vestlustest.
/nginx/o/2024/10/19/16429099t1h69fd.png)
Ta lisab, et tütar ei saa käia huviringides, kuna seal on lapsi, kes teda kiusavad ja narrivad, ta ei saa käia kooliväliselt väljas, kuna seal on lapsi, kes teda kiusavad ja narrivad, ta ei saa kasutada ka sotsiaalmeediat nagu tavapärane laps, kuna ka seal on lapsi, kes teda kiusavad ja narrivad.
«Koolikius peab lõppema! See ei ole normaalne!» ütleb ema. «Lapse pisarad on maailma valusaimad! See tunne, kui sa tead, et su last kiusatakse koolis ja veel nii karmilt. See on nii kohutavalt valus!»
PISA 2015. aasta õpilaste rahulolu-uuringu kohaselt on Eestis kiusamise ohver iga viies 15-aastane õpilane. Muud rahvusvahelised, aga ka kodumaised uuringud on aastate jooksul näidanud sarnaseid tulemusi mistahes vanuseastmes, kusjuures mõnes koolis või kooliastmes võib kiusamise ohver olla lausa iga neljas laps. See on 20–25 protsenti õpilastest ja igal juhul rohkem Euroopa Liidu keskmisest. Eestile eeskujuks olevates Põhjamaades on see osakaal märkimisväärselt väiksem.
Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. Teisisõnu tehakse samale õpilasele korduvalt liiga sihiliku ja teadliku tegevusega, mille tõttu on kiusaja ja kiusatav ebavõrdses seisus. See tähendab, et kiusaja on kas tugevam, populaarsem või vanem.
Kiusamine võib olla nähtav tegevus (füüsiline või sõnaline) aga ka varjatud (tõrjumine, kuulujuttude levitamine, küberkiusamine). Varjatud kiusamist on raskem märgata, kuid üheks märgiks on sageli muutus kiusatava õpilase meeleolus või käitumises. Kiusamise peatamisel on oluline roll kõrvalseisjatel: saades teada kiusamisest või sattudes seda pealt nägema, tuleb sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu.
Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka. Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures olulised.
Loe rohkem SIIT!
Kui sinu last kiusatakse, pöördu esmalt kiusaja vanemate ja näiteks klassijuhataja poole. Kui see ei aita, pöördu politseisse või helista lasteabi telefonil 116 111.
Kui sind kiusatakse ja sa ei julge sellest vanematele, klassijuhatajale ega politseile rääkida, helista lasteabi telefonil 116 111.
Rohkem infot leiab kodulehelt kiusamisvaba.ee.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)