Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kelly Sildaru treenerist isa karmi käe alt pääsemisest: minu USA mänedžer aitas mul põgenemise organiseerida (18)

Copy
Kelly Sildaru.
Kelly Sildaru. Foto: Keir Rämson

«Eks ma algul olin ikka närvis, sest see dokfilm kajastab hästi tundlikku ja keerulist teemat,» tõdes tippsportlane Kelly Sildaru kolmapäevases «Õhtu!» saates, nädal enne «Kelly: Kellegi teise unistus» esilinastumist kodupubliku ees.

Juba järgmisel nädalal jõuab Eesti kinoekraanidele kauaoodatud ja kümme aastat vändatud dokumentaalfilm tippsportlase Kelly Sildaru elust ning karjäärist. «Kelly: Kellegi teise unistus» ei räägi aga lugu väikesest Eestist maailma tippu jõudnud tüdrukust, vaid sukeldub sügavamale, palju karmimate ja emotsionaalsemate tõdedeni.

Dokfilmi Eesti esilinastuse eel rääkis Sildaru sellest Kanal 2 «Õhtu!» saates pikemalt. Juba paar kuud tagasi Toronto filmifestivalil esilinastusel olles oli Sildarul ülev tunne, kuid selle varjus olid ka närvid.

«Eks ma algul olin ikka närvis, sest see dokfilm kajastab hästi tundlikku ja keerulist teemat. See on emotsionaalne vaatamine ja ma ei teadnud, kuidas publik selle vastu võtab,» kirjeldas Sildaru enda mõtteid paar kuud tagasi.

Dokfilmis on kuulda ka paljude rahvusvaheliste sportlaste arvamusi ja kommentaare, mis on Sildaru sõnul positiivne osa filmist. 

Muidugi tuli «Õhtu!» saates jutuks ka karm reaalsus suurepäraste tulemuste taga. Saatejuht Robert Rool toob välja, mida kuuleb ka dokfilmis, et Sildaru karm ja range treeningrežiim jäi silma tema konkurentidele.

«Kas sa mingi hetk said ise ka aru, et treeningrežiim, mis on sinul, on niivõrd ropult raskem kui teistel?» küsib Rool tippsportlaselt.

«Ega ma selliselt selle peale ei mõelnud ja kui ma olen 13-aastane, kui palju ma oskan mõelda sellele, mis oleks normaalne treeningmaht või kui palju peaks trenni tegema,» tõdes Sildaru. «Mina kuulasin ikka oma isa või treenerit, kes ütles mulle, kui kaua ja palju me trenni teeme.»

Ühel hetkel läks olukord üle käte ja ühe Uus-Meremaal toimunud treeninglaagri ajal aitas Sildaru mänedžer noorel sportlasel sõna otseses mõttes põgeneda. «Minu USA mänedžer aitas mul organiseerida minu põgenemise. Nii et mu isa isegi ei teadnud, et ma sealt ära lähen. Oli skeem, et läksin Austraaliasse ühele pildistamisele ja siis lendasin sealt üksi koju. Aga mu isa arvas, et ma lähen veel tagasi sinna Uus-Meremaale,» rääkis Sildaru avameelselt.

Ühtlasi oli see ka esimene kord, kui Sildaru probleemidest oma mänedžerile rääkis. «Ma varem ise ei julgenud talle sellest rääkida. Aga sel hetkel tunduski, et sai villand sellest, tundus õige hetk, ei jaksanud enam kannatada.» 

Pärast seda, kui tema koostöö isast treeneriga katkes, tekkis Sildarul põlastus isegi lume vastu. «Siis kõik need negatiivsed tunded ja mälestused tulid meelde, kui ma lund või suuski nägin,» tõdes Sildaru ja lisas, et pärast uues keskkonnas treenimist läks see tunne ajapikku üle. 

Nõnda tegeleb Sildaru tippspordiga edasi ning tõi Eestile 2022. aasta Pekingi olümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidus pronksmedali. Tänavu astub Sildaru pärast vigastust esimest korda võistlustulle juba novembri lõpus.

Vaata täispikka intervjuud Sildaruga SIIT.

Filmi «Kelly: kellegi teise unistus» maailma esilinastus toimus mais 2024 tunnustatud rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil Hot Docs Festival Torontos Kanadas. Hot Docs Festivali publiku valis filmi 10 parima filmi hulka. Eesti kinodes näeb dokumentaalfilmi «Kelly: kellegi teise unistus» alates 25. oktoobrist.

Tagasi üles