:format(webp)/nginx/o/2024/10/16/16422196t1h8eda.jpg)
Soomeugri rahvad Venemaal on erakordse surve all. Venemaa ametlik doktriin ajab koguni sellist kelbast, et soomeugri "väikerahvaste probleem" eksisteerib vaid seepärast, et Venemaad kiusata ja survestada. Juku-Kalle Raid räägib mõned punktid lahti, seda enam, et sel nädalal on Hõimunädala üritused, kus kõik osaleda saavad (lingid allpool).
Oktoober on soomeugri rahvaste hõimukuu. Aga lisaks tantsule ja pirukatele maksab meenutada, et meie sugulasrahvad Venemaal elavad üsna õudses olukorras. Reaalsuses oleme kohas, mis meenutab 1930ndaid, mil koostööd arendasid eelkõige Eesti, Soome ja Ungari.
Sel ja ka järgmisel nädalal toimuvate hõimupäevade kava vaata siit.
Jukuraadio saadet soomeugrilaste olukorrast kuula siit.
Homse Riigikogus toimuva konverentsi "Soomeugri väikerahvaste olukorrast tänasel Venemaal" otseülekannet saad homme kl 12 jälgida siit.
Kogu Venemaa tänase morni miljöö võib kokku võtta juba 18. sajandil kirja pandud prantsuse rännumehe Chappe d'Auteroche sõnadega, kes väitis, et Venemaast ei saa suurriiki enne kui ta loobub despotismist, mis “halvab mõistuse, surub alla vaimuerksuse ja nüristab igasugused tunded”. Ning: “Venemaal ei söanda ükski inimene mõtelda”.
“Venemaa halvab mõistuse, surub alla vaimuerksuse ja nüristab igasugused tunded”. Ning: “Venemaal ei söanda ükski inimene mõtelda”.
Usun, et eelmainit sedastusega on nõus kõik, kes vähegi tänast Venet tajuvad ning teavad.
Soomeugrilased on Vene-Ukraina sõja foonil sealsetele võimudele roostes haaknõelaks tagumikuks, ega muidu ei oleks Fenno-Ugria Asutus tänavu mais kantud Venemaa vastaste organisatsioonide nimekirja.
/nginx/o/2024/10/16/16422201t1h5a33.png)
Jaak Prozes Fennougria asutusest mainib: "Tegelikult muidugi on teada, et soome-ugri rahvaste seninegi koostöö polnud kooskõlas Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitiliste huvidega. Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika ideoloogide meelest on koostöö taga konstruktsioon „Soome-ugri maailm“.
Tegelikult aga olevat koostöö eesmärgiks kahju tegemine Venemaa Föderatsiooni rahvusvahelisele mainele, riigi survestamine ja soome-ugri rahvaste eemaldamine vene keele- ja kultuuriruumist ehk segregatsioon."
Miks on Lääne tähelepanu soome-ugri regioonidel? Seepärast, et just seal asuvad Venemaa sõjatööstuskompleksid.
Nii ilmus 2013. aasta lõpus Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituudi ajakirjas Проблемы Национальной Стратегии instituudi teaduri Vassili Ivanovi kirjutis „Natsionaalseparatism soomeugri vabariikides ja välisfaktor“.
Ta väitis, et „soome-ugri kaart“ ongi sellepärast tekkinud, et Lääs saaks väidetavat soome-ugri rahvaste vägivaldset assimileerimist Venemaa vastu ära kasutada, sellega Venemaad survestada. Miks on Lääne tähelepanu soome-ugri regioonidel? Seepärast, et just seal asuvad Venemaa sõjatööstuskompleksid, samuti on seal palju maavarasid.
"Idee soome-ugri maailma keelelisest ja kultuurilisest ühtsusest ning veresugulusest eestlaste, soomlaste ja ungarlastega kannab russofoobset, venevastast iseloomu."
/nginx/o/2024/10/16/16422213t1h4322.jpg)
Eelkõige ei meeldi autorile mõtted sellistest soome-ugri üritustest, mis võiksid kuidagi neid rahvaid ühendada. Hõimupäeva idee on Venemaa jaoks halb, sest see loovat soomeugrilaste ja teiste Venemaa rahvaste vahele barjääri; soome-ugri rahvaste noorteühendus on halb, sest sealt tuli soome-ugri kultuuripealinna idee, pealegi tegeldakse seal „soome-ugri lipu lehvitamisega“; üldse on soome-ugri identiteet halb, sest murendab Venemaa ühtsust − nii kistavat soome-ugri rahvad Vene Föderatsiooni ühtsest kultuuriruumist välja.
Üldse murendab see Venemaa ühtsust − nii kistavat soome-ugri rahvad Vene Föderatsiooni ühtsest kultuuriruumist välja.
Traditsiooniliselt oktoobris korraldatavad hõimupäevad on juba viiendad, mil Venemaa Föderatsioonist ei tule Eestisse soome-ugri rahvaste esindajaid. Kui aastatel 2020-21 segas COVID-19 siis 2022. aastal katkes kultuurialane koostöö soome-ugri rahvastega, sest Venemaa alustas sõda Ukrainas.
Seega tõstatub paratamatult küsimus, et kuidas siis me üldse saame hõimupäevi korraldada. Tegelikkuses on see küsimus laiemgi, ehk siis kuidas üldse on võimalik soome-ugri rahvastega koostööd arendada, küsib Jaak Prozes.
Soomeugrilased on pidanud iga nelja aasta tagant ka maailmakongresse, aga seegi üritus on tänu Venemaa vastuseisule teinud täieliku vähikäigu.
Hakkas kõik üsna lootusrikkalt. Esimene soome-ugri rahvaste maailmakongress kutsuti kokku vastavalt 1992. aasta maikuus.
„Soome-ugri kaarti“ ja etnilisi küsimusi kasutatakse etnopoliitiliste spekulatsioonide eesmärgil.“
Rahvuskongressid pürgisid kogu vastava rahva esinduskogudeks. (Paraku edutult, sest Venemaa seaduste järgi niisuguseid esindusi olla ei saa, nii et sellistena neid pole Venemaa riigivõim kunagi tunnustanud. Sellest hoolimata korraldatakse rahvuskongresse siiani.)
Et peaaegu kõik soome-ugri rahvad Venemaal elavad hajali (enamik maridest ja ersadest näiteks elab väljaspool „oma vabariiki“) siis esindasid kongresside delegaadid esindasid kogu rahvust, hoolimata nende elukohast. Kongress võttis vastu mitu olulist deklaratsiooni nõudmistega Venemaa föderaalse süsteemi muutmiseks vähemusrahvuste huvides, deklaratsiooni Venemaa soomeugrilaste keeltest jne.
Esimese soomeugri kongressi puhul edastas tervituse isegi president Boriss Jeltsin, 2008. aastal oli Hantõ-Mansiiskis toimuval kongressil kohal koguni toonane Venemaa president Dmitri Medvedev. Selliseid asju rohkem juhtunud pole.
/nginx/o/2024/10/16/16422206t1h7b1d.png)
2021. aasta aprillis aga teavitas Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon, mis on ainuke Vene Föderatsiooni riigivõimude meelest legitiimne soome-ugri rahvaste organisatsioonide liit, oma avalduses, et „viimaste aegade rahvusvahelises soome-ugri liikumises tõusnud eriti eredalt esile destruktiivsed, selgelt poliitilised tendentsid, mis väljenduvad ka Soome-ugri rahvaste maailmakongresside tegevuses, kui „soome-ugri kaarti“ kasutatakse kui ühte võimalust, avaldamaks survet ühele või teisele riigile, aga etnilisi küsimusi kasutatakse etnopoliitiliste spekulatsioonide eesmärgil.“
Võimalus on üheks omakeelseks tunniks nädalas, aga isegi sel juhul peab lapsevanem kirjutama avalduse ja seletuskirja.
Jaak Prozes meenutab, kuidas ühtlasi leiti ka, et kongresse ei korraldata mitte selleks, et leida konstruktiivseid lahendusi probleemidele, vaid kongresse kasutatakse instrumendina, millega sekkutakse Venemaa Föderatsiooni siseasjadesse.
Soomeugri väikerahvad enam oma keeles sisuliselt õppida ei saa, isegi algklassides mitte. Võimalus on üheks fakultatiivseks tunniks nädalas, aga isegi sel juhul peab lapsevanem kirjutama avalduse ja seletuskirja, miks seda kõike vaja on.
Siililegi selge, et kui sihukene palve esitada, sattub esitaja viivitamatult võimude haiglase tähelepanu alla – eriti pärast Venemaa rünnaku algust Ukrainale 2022. aastal.
Kui aga võtta õigus omakeelsele haridusele ja vabale kultuurile, on see tavaline rahva tapmine.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)