Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

ESMASPÄEVAL «KUUUURIJAS» Politsei süüdistas Sinimägede mälestusüritusel eestimeelseid inimesi natsisümboolika kandmises (10)

Copy
Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis saatest «Kuuuurija»

Esmaspäeval toob Kanal 2 saade «Kuuuurija» ekraanile ühe veriseima peatüki Eesti ajaloost – 1944. aasta Sinimägede lahingud, mis mängisid olulist rolli põgenemisvõimaluste loomisel Nõukogude okupatsiooni eest. Kuigi suurpõgenemise 80. aastapäeva on tänavu laialdaselt tähistatud, on Sinimägede kangelased jäänud varju. Sellegipoolest toimub seal igal aastal mälestusüritus, mille rahumeelset õhustikku rikkus seekord politsei sekkumine.

Sinimägede lahingut, mida peetakse üheks veriseimaks Eestis, võitlesid Eesti mehed Saksa mundris Punaarmee vastu, hoides rinnet kuu aega ja andes seeläbi võimaluse kümnetele tuhandetele eestlastele põgeneda läänemaailma. «Kui seda rinnet poleks kinni hoitud, oleks põgenemine ära jäänud,» räägib saates Kai Brauer, kelle isa Paul Maitla andis toona Sinimägedes oma panuse.

Ka sel suvel toimus Grenaderimäel iga-aastane mälestusüritus, kus osalesid sajad inimesed – ajaloohuvilised, sõjaveteranide järeltulijad ja aatelised inimesed. Sündmus võttis ootamatu pöörde, kui politsei hakkas uurima kohalolijate kantud sümboolikat.

«Tundub, et neile tuleb hakata eraldi ajalugu õpetama,» kommenteerib Eesti Leegioni Sõprade Klubi liige Martin Sööt, kelle särgil olevaid embleeme politsei keelatuks pidas. Sööt rõhutas, et pealuu ja vabadusrist tema rõivastel olid seotud Eesti vabadusvõitlusega ja ei omanud mingit seost natsiideoloogiaga.

Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis saatest «Kuuuurija»

Politseiautosse viidi ka 80-aastane Kai Brauer, kelle isa Paul Maitla hoidis omal ajal Sinimägedes venelaste rinnet kinni. Söötiga sama embleemiga märki kandnud naine leiab, et mälestusürituse rahumeelset laadi arvestades oli politsei sekkumine nii ajalooliselt kui moraalselt vale.

Martin Sööt meenutas, et politseinikud hakkasid kohapeal internetis tuulama, üritades leida vastavust väidetava keelatud sümboolika ja natsisümbolite vahel. «Politseinikud guugeldasid keelatud sümboolikat ja leidsid lõpuks kolmanda SS-diviisi embleemi,» meenutas Sööt, kelle sõnul üritas politsei tõmmata paralleeli tema kantud sümboolika ja Hitleri Saksamaa sõjaväeosa vahel.

Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis saatest «Kuuuurija»

Kohalolijate sõnul osales üritusel ka teisi, keda politsei samal viisil sihikule võttis. Võimuesindajate tegevust kritiseeriti laialdaselt, sest sümboolika, mida nad pidasid keelatuks, on asjaosaliste sõnul sügavalt juurdunud Eesti ajaloos ja vabadusvõitluses, mitte natsiideoloogias.

Kõigest sellest kuuleb täpsemalt esmaspäeval kell 20.30 Kanal 2 saates «Kuuuurija».

Tagasi üles