:format(webp)/nginx/o/2024/10/07/16403440t1h5f45.png)
«Kohapeal tehti nii, et kaevati auk ja pandi siis karbikene sinna alla ja tammepuu peale,» rääkis Kose vallas elav Kati täna õhtul eetris olnud saates «Kuuuurija», kuidas tema abikaasa lapsepõlvekodu hoovi maeti kahe samas majas elanud inimese säilmed.
Tuhastatud inimsäilmete matmisel puumatuse meetodil ei ole ministeeriumi ametniku sõnul tegemist urnimatusega ning seega puumatust seadus ametniku sõnul ei reguleeri. Sellega seoses alustati ka kalmistuseaduse muudatust ette valmistama. Loe asja arenguid lisaks: https://elu24.postimees.ee/8121757/kuuuurija-puumatuse-saate-valguses-ministeerium-valmistab-ette-uut-kalmistuseadust
Kati, kes mõlemat inimest nende eluajal väga hästi tundis, ei suuda siiamaani uskuda, kuidas tänavu suvel teise ilma läinud ema ja poja lähedane nende säilmed kortermaja hoovi peale sõidutee äärde sai matta.
«Poeg väitis mulle nii, et ema testamendis on kirjas, et tema viimane soov oli siia maja juurde ta matta. Ma ütlesin, et niimoodi ei saa teha ju, et selle jaoks on surnuaiad. Ja siis ta ütles mulle täpselt sellised sõnad, et see on minu ema viimane soov ja mind ei huvita, mida teie mõtlete,» meenutas Kati lahkunud majaelaniku poja sõnu.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/07/16403357t1heb7e.png)
Nelja korteriga majas elanud naise poeg mattiski ema urni kortermaja hoovi peale ning istutas sinna pihlaka. Veidi eemale oli mees aga umbes kuu aega varem sängitanud oma venna säilmed. Sellest kohast annab kortermaja hoovi peal nüüd märku tammepuu.
Pärast seda, kui lahkunute viimne puhkepaik korteriühistu maa peal teisi elanikke häirima hakkas, esitas perepoeg paberi, mille järgi oli justkui toimunud korteriühistu erakorraline üldkoosolek.
Sellest nähtus, et nelja korteriga majas saavutati säilmete matmise heakskiit kolme poolthäälega. Vastu ei olnud neist ükski, kuid kuhu kadus neljas hääl?
«See kõik oli täiesti ootamatu ja ebameeldiv,» rääkis saates ka Ljudmilla, kellega matmise asjus keegi üldse ühendust ei võtnudki. Protokollis on kirjas, et korteris kolm elav Ljudmilla koosolekust osa ei võtnud ja temaga ühendust ei saadud. Ent ka tema meelest on taoline majaelanike matmine korteriühistu maa peale moraalselt vastuvõetamatu ning ta oleks andnud oma vastuhääle.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/07/16403359t1h1258.png)
Lisaks sellele oli perepoeg läinud majaelanike poolthäälte saamiseks seda teed, et võttis hoopis Kati abikaasa eestkoste all oleva ja hooldekodus elava Alzheimerit põdeva ema allkirja, kes Kati sõnul tõenäoliselt ei saanudki üldse aru, millele ta alla kirjutas.
«Oleks pidanud ikkagi minu abikaasaga neid asju ajama, mitte minema haige inimese juurde hooldekodusse rääkima mesimagusat juttu,» arutles Kati.
«Ma ei karda neid, aga lihtsalt teadmine, et nad siin on... Et nad võiksid olla paremas kohas,» ütles Kati, kelle jaoks on säilmete olemasolu hoovi peal rõhuv.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/07/16403362t1h3228.png)
Kati võttis ühendust ka Kose vallavalitsusega ja tema sõnul hakkasid seda lugu kuuldes silmi pööritama ka sealsed ametnikud, kel oli samuti suuri raskusi kogu loo uskuma jäämisega.
«Kose vallavolikogu ei ole teinud otsust rajada kalmistut Kata külla Kivi maaüksusele ja omavoliline kalmistu rajamine toob rajajale kaasa haldusmenetluse ja võimalikud õiguslikud tagajärjed ettekirjutuste või trahvide näol,» sai naine vallast vastuse, milles lisati, et urnimatuse korraldamise lubamine korteriühistu kinnistul ei ole korteriühistu üldkoosoleku pädevuses, kuna kalmistu rajamise loa andmise õigus on ainult Kose vallavolikogul.
«Ma leian küll, et see on kalmistu rajamine. Kalmistuseaduse kohaselt on tegemist inimsäilmete matmisega ja antud juhul kahtlemata on tegemist inimsäilmete matmisega ja seega siis ka kalmistu rajamisega,» rääkis Kose vallavanem Raul Siem, kuid rõhutas, et kalmistualane tegevus ja sealhulgas ka kalmistu rajamine käib kalmistuseaduse järgi.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/07/16403364t1h1346.png)
«Kalmistuseadus otseselt ei ütle seda, et kalmistut ei või rajada eraomandi peale. Küll aga käib kalmistuseaduse kohaselt sellega kaasa vastav protseduur, mis päädib sellega, et kohaliku omavalitsuse volikogu annab oma otsusega nõusoleku kalmistu rajamiseks. Antud juhul seda tehtud ei ole,» rääkis Siem.
Ta lisas, et vald alustab juhtunu kohta menetlust, mille käigus selgitatakse välja, kes matmised korraldas. Seejärel on juba võimalik teha ettekirjutus ning kasutada sunniraha või asendustäitmist ning korraldada ümbermatmine.
«Ma olen küll seda meelt,» ütles vallavanem vastuseks saatejuhi küsimusele, et kalmistu rajamisega Kivi maaüksusele vallavolikogu suure tõenäosusega nõus ei ole ja aegade lõpuni need kaks urni korteriühistu maa peale ei jää.
«Küsige Memorise matusebüroost, mismoodi seda tehakse. See muld segatakse tuhaga ära ja ongi kõik!» polnud lähedased hoovi peale matnud perepoeg Heiki nõus saatejuhiga pikemalt puumatuse teemal vestlema ning soovis kõiki küsimusi meili peale.
«Kui inimesel on omal koht, aga kindlasti mitte korteriühistu plats,» selgitas Tallinnas Nõmmel asuva Memorise matusebüroo klienditeenindaja Leili, et nad selgitavad inimestele, et puud ei tohi kindlasti mitte igale poole istutada. «See peab olema ikka fikseeritud!»
Just Memorise matusebüroo haldab Rapla surnuaia kõrval ainsat Eestis asuvat puuparki, kus puumatuseid korraldatakse. Praegu on seal siiski vaid mõned puukesed, millel juures pildid ja nimed.
Kuna tegu on ainsa puusurnuaiaga Eestis, siis tekib paratamatult küsimus, kui puumatused on matusebüroo sõnul nii populaarsed, siis kus need puud kõik asuvad.
«Kui on inimestel oma talu, mis jääb pärandiks või on see puupark, palun väga, aga mitte mingil juhul korteriühistu hoov,» selgitas matusebüroo klienditeenindaja veel kord, et igale poole oma lähedasi matta ei tohi.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)