Skip to footer
R, 20.06.2025
Ilm
Horoskoop
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

VIDEO Prantsusmaal leiti pärast 31 aastat kestnud aardejahti öökull üles

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Kullast ja vääriskividega öökullikuju. Pilt on illustreeriv.

Prantsusmaal lõppes 31 aastat kestnud aardejaht, kuna otsimisobjektiks olnud kullast ja hõbedast öökullikuju koopia leiti üles.

Otsingu, mis algas 1993. aastal piltmõistatuse raamatuga, nüüdne ootamatu lõpp tekitas otsijates, prantsuse keeles chouetteur'ides, segaseid tundeid, teatab The Guardian.

Kuldse öökulli otsimine oli maailma üks kauem kestnud aardejaht, mis lõppes kuju leidmisega kuskilt Prantsusmaa paigast.

«Potentsiaalselt võitu kontrollitakse,» seisis aardejahi ametlikul leheküljel 3. oktoobril kell 6.11 avaldatud postituses. «Rohkem lahendusi esitada ei tohi. Täpsem info edastatakse esimesel võimalusel.»

Veidi üle kahe tunni hiljem, kell 8.26, tuli Discordi platvormil teine ​​postitus: «Ära jätka kaevamist! Kinnitame, et kuldne öökull leiti eile õhtul ja samal ajal esitati ka lahendus.»

Kirjutajaks oli prantsuse kunstnik Michel Becker, kes illustreeris 1993. aastal ilmunud raamatu «Kuldse öökulli jälil» ja lasi valmistada kullast ja hõbedast öökulli, mis lubati sellele, kes raamatu lehtedel peituvatest vihjetest esimesena aru saab, mõistatuse lahendab ja hinnalise öökullikuju koopia leiab.

Prantsuse jaht oli inspireeritud «Masquerade'ist», kunstnik Kit Williami 1979. aasta Briti bestsellerist, mida müüdi üle miljoni eksemplari ja mis tekitas 18-karaadisest kullast ja vääriskividega jänese otsingu. Kallis ese leiti üles kolm aastat hiljem ühest Bedfordshire'i pargist.

Prantsuse otsingureeglite kohaselt on pronksist öökullikoopia leidjal õigus see kullast ja hõbedast originaali vastu vahetada, mille väärtus oli raamatu esmaavaldamise ajal hinnanguliselt üks miljon franki, mis on praegu peaaegu 300 000 eurot.

Siiski peab leidja tõestama, et ta leidis maetud öökulli, olles enne seda lahendanud õigesti 11 salapärast mõistatust, mille oli püstitanud raamatu autor Max Valentin, ja mitte muul viisil, näiteks metallidetektoriga.

Kuldse öökulli otsingud kestsid 31 aastat. Alates interneti tulekust kogus jaht, milles osales kümneid tuhandeid inimesi, aina rohkem populaarsust. Sellele on viidatud isegi lahutusmenetluses.

Veebifoorumid võimaldasid aardeküttidel, pr chouetteur, vahetada märkmeid ja teooriaid ning luua veebiandmebaasi. Aastate jooksul jõudsid nad üksmeelele, kuidas mitut mõistatust tuleks tõlgendada.

Kuid kellelgi ei olnud õnnestunud lahendada kõiki mõistatusi, mis koosnesid erinevatest osadest, ja paljud pikaajalised chouetteur'id kaebasid, et netis levivad lõputud lahenduspakkumised on nende ülesande keeruliseks muutnud.

Need otsingud on ajendanud mitmeid kohtuasju, sealhulgas ühe, milles öökullikuju teha lasknud kunstnik Becker ise esitas hagi Valentini perekonna vastu, et saada teada maetud linnu täpne asukoht pärast seda, kui raamatu autor, kelle tegelik nimi oli Régis Hauser, 2009. aastal suri.

Sel ajal oli kunstniku valduses kuldne öökull, kuid mitte kinnine ümbrik, millesse kirjanik oli pannud paberi, millel oli kirjas, kuhu öökull maetud on ja vastused linnu leidmise mõistatustele. See ümbrik oli autori pärijate käes.

Raevukad linnuotsijad kaebasid Beckeri mõni aasta tagasi kohtusse pärast seda, kui ta üritas öökullikuju maha müüa. Kohtunik otsustas, et skulptuuri ei saa müüa, kuna see kuulub seaduslikult öökullikoopia leidjale.

Becker ärritas viimasel kümnendil otsijaid veel sellega, et avaldas linnukuju asukoha kohta aina rohkem vihjeid.

Neljapäeval avaldasid paljud kahetsust, et otsing lõppes. «Uudis oli tõeline löök,» ütles üks otsijatekogukonna liige foorumis. «Raske taluda,» ütles teine ​​ja kolmas lisas: «Pean tunnistama, et poetasin paar pisarat.» Veel üks otsija nentis, et tunneb kummalisel kombel kergendust. «Olen vaba!»

Enamik otsijatest tahab teada kaht asja: kes kaevas öökullikoopia üles ja kuhu see täpselt maetud oli. 3. oktoobri pärastlõunaks ei olnud infot kummagi asja kohta avalikustatud.

Mõned otsijatekogukonna liikmed kahtlustavad pettust, kuid teised on tänulikud, et otsing lõppes. «Olen pärast koroonasulgemisi olnud ainult chouetteur, kuid mul on koos mõttekaaslastega olnud kõige uskumatum seiklus, kahtlemata düsfunktsionaalne, kuid nii värvikas,» ütles üks.

Arvatakse, et maailma kõige kauem kestnud aardejaht on USA kirjaniku Byron Preissi, kes suri 2005. aastal, 1982. aastal ilmunud raamatu «The Secret» põhjal. See hõlmab 12 kastis oleva aarde otsimist, mis on maetud USAs ja Kanadas salajastesse kohtadesse, kastidest on seni leitud vaid kolm.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles