ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: täna pandi riigikogu vaikivasse olekusse

Juku-Kalle Raid Dima Demjanovi "Gloria" restos Foto: Eleri Muhkel

90 aastat tagasi, 2. oktoobril 1934, luges siseminister Karl Einbund Riigikogus ette riigivanem Konstantin Pätsi kirja, millega lõpetati V Riigikogu istungjärk. Riigikogu pandi vaikivasse olekusse, kirjutab Juku-Kalle Raid. Algas "vaikiv ajastu". Teisisõnu – 90 aastat tagasi keerati Eesti riik pekki. Edasist me teame, aga vaatame asja õppetunni korras üle.

Ajaloos on tihti nii, et mingid asjad käänavad iseendale sootuks vastu – võrreldes sellega, kuidas nad algasid. Täpselt nii juhtus ka 90 aastat tagasi, mil Koostja Päts parlamendi tegevuse lõpetas. Tõsi, ametlikult Riigikogu laiali ei aetud, aga ta suruti lihtsalt maatasa. Riigikogulased said palka edasi, aga võisid kintsu kratsides kodudese laiali minna. Üsna kurb, et see juhtus Eestis – riigis, mille põhiseadust peeti veel 1920ndate alguses täiesti õigustatult maailma demokraatlikumaks. Koostja Pätsi teate luges ette Karl Einbund.

Riigikogu sissevaade Foto: arhiiv

Valitsuste permanentne vahetumine

Üks viga muidugi oli: rahvale käis 1930ndateks aastateks juba üsna korralikult pinda valitsuste vahetumise sagedus. Võtame sellesama Riigikogu koosseisu, mille autoritaarist Päts laiali peksis: V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937. (Nagu öeldud, alates 1934. aastast koosseeis midagi ei teinud).

Kui meil oleks Riigikogus tänapäeval sama valitsuste vahetamise tempo, siis möllaks praegu taburetil kolmas valitsus viimastest valimistest alates.

V Riigikogu valimised toimusid 1932. aasta 21.–23. mail, aga pange tähele, kui palju valitsusi lühikese aja jooksul moodustati:

V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Karl Einbundi esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.

Kui meil oleks Riigikogus tänapäeval sama valitsuste vahetamise tempo, siis möllaks praegu taburetil neljas valitsus viimastest valimistest alates.

Palka saadi, tööl ei käidud

Erakorralisi valimisi nõuti ka toona. Kui praegu käivad Riigikogu kõnetoolis sel teemal kätega vehkides kõik vennad Helmed ja nende kaabuhoidjad, siis toona – kuna rahvas lükkas tagasi V Riigikogu poolt rahvahääletusele pandud põhiseaduse eelnõu –, teatas rahvusliku keskerakonna Riigikogu rühma esimees Tõnis Kalbus, et välja tuleb kuulutada uued valimised, kuna on tulnud ilmsiks vastuolu Riigikogu seisukoha ja rahva enamuse tahte vahel.

Riigikogu koosseisu ja tema kantselei palkadeks põletati kuni 1937. aasta lõpuni riigieelarvega sadu tuhandeid kroone.

Ka kohtu- ja siseministeeriumi nõunik Johannes Klesment leidis, et Riigikogu ei ole enam kõrgeima võimu, rahva, tahte esindaja, ja seetõttu tuleks välja kuulutada uue Riigikogu valimised.

Ometi jäi Riigikogu ametisse, kuni Päts laamendama kukkus ja demokraatia ära lõpetas.

V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid autoritaarses Eestis valimisi enam ei toimunud ja nii jäi see koosseis ametisse.

Pärast 2. oktoobrit 1934 V Riigikogu enam koos ei käinud. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks põletati kuni 1937. aasta lõpuni riigieelarvega sadu tuhandeid kroone.

Karl Eibund ehk hilisem Kaarel Eenpalu Foto: arhiiv

Asja taga võis olla solvumine

Miks diktatuuri pooldav Päts, kelle pea vedeleb siiani "Estonia" ees nagu sinna maha unustatud jalgpall, käskis oma kirja parlamendi tegevuse lõpetamise kohta ette lugeda just Einbundil, kes peagi oma nime Kaarel Eenpaluks eestistas?

Tõnisson hakkas Eibundi peale lõugama: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha!"

Kuna Päts ja Tõnisson olid suured rivaalid, valis Päts võibolla sihukese teate toomiseks Einbundi just seetõttu, et toogi oli Tõnissoni peale kauna kandnud. Asutava Kogu teisel koosolekul 1919, kui Einbund kõneles hoogsalt karsklusest (ja toonase ajakirjanduse järgi üritas Tõnissoni esinemismaneere järele aimata), hakkas Tõnisson saalis lõugama: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha!"

Einbund solvus ja lahkus Tõnissoni Eesti Rahvaerakonnast.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal ründasid kommunistlikud mässajad Jaan Anvelti korraldusel Einbundi korterit ja üritasid teda tappa.

Tüüpiline Pätsi ülistav trükis Foto: arhiiv

Totter ja piinlik presidendi ülistamine

Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Karl Einbund juba, et ta on põhiseaduse muutmise poolt: "Rahulikul teel ja seaduslikus korras põhiseaduse muutmine on parem kui väevõimu abinõude varal."

Parlamentaarse riigikorra lõpetamine pole hea mõte, muidu laulame kõik ühel kenal päeval ülaltoodud idiootsele laulukesele sarnanevat laulukest.

Viivitamatult hakkas Einbund Eenpaluks ja kujundas uue, presidentaalse sisepoliitilise kursi, kus Pätsu jaburuseni küündival kiitmisel polnud piire, tema algatas nimede eestistamine, kodukaunistamisehoogtöö, just sel ajal loodi "presidendi partei" "Isamaaliit" jpm.

Isegi üdini lollakas uue hümni sõnade konkurss tehti, kus Pätsi ülistamine läks täiesti üle võlli. Toome näite ühest võistlustööst:

Sind tervitame, Riigivanem,

Kes oled Eesti ülim vanem,

Me vaba riigi esimees

Ning kõige kallim, kangem mees!

Sind armastame nii kui isa,

Kel õnne annab Taevaisa,

Et oled kindel nii kui tamm

Ning on Sul nii kui lõvisamm!

Siililegi selge: parlamentaarse riigikorra lõpetamine pole hea mõte, muidu laulame kõik ühel kenal päeval ülaltoodud idiootsele laulukesele sarnanevat laulukest.

Minevikust võiks õppida. Ka seda, et igasugune diktatuur on alati hullem kui parlamentaarne süsteem. Isegi kui status quo parasjagu ei meeldi.