:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16389424t1h3c51.jpg)
ÄRA MAGA MAHA: Mulle lükkas keegi ukse alt sisse Dänikeni raamatu. Däniken on kas põrutada saanud entusiast või kaval päss, aga igal juhul on ta märkimisväärse osa maailmast igasuguste tulnukate lugudesse mässinud, ütleb Juku-Kalle Raid. See koolkond on veendunud, et tulnukad juhivad meid kaugemalt ja lähemalt ning siblivad ka ise meie seas ringi.
Erich Von Dänikeni uhhuu-teos "Milleks me oleme maa peal?" esitab segiläbi igasuguseid hullumeelseid teooriaid maa ajaloo ning tulnukate kohta. Ainuke küsimus, mille üle ta ei targuta on "Kes lasi õhku Inga Raitari kuivpeldiku?"
/nginx/o/2024/09/30/16389302t1h48d2.jpg)
Dänikeni küsimus "milleks me oleme maa peal" on osaliselt õige. Mitte keegi ei tea, miks Däniken koos oma sõpradega maa peal viibib, kui see muidugi üldse on Däniken, kes ütleb, et ta on Däniken. Sellise kaliibri vendasid ei saa iial usaldada, nad võivad vabalt olla reptiilid, kuju muutnud mardikad või juba Kurt Vonneguti kirjeldatud tulnukad, kes väljendasid ennast stepptantsu vihtudes ja peeretades, tahtes sel viisil lihtsalt inimkonda meid ähvardava huku eest hoiatada.
Misasja me siin planeedil töllerdame – seda on kõik juba aegade algusest teada tahtnud. Kõik religioonid, filosoofiad, ideoloogiad ja dänikenid pakuvad elu mõtte kohta igasuguseid vastukäivaid mõtteid. Kirjanik Dante ütles, et ta on jumalat näinud ja see olla meenutanud kõiki kokkuköidetud teadmisi, vihjates sellega, et lugupeetud issand on raamat.
Däniken on sootuks segane juurvili. Ta on kirjutanud umbes 50 raamatut, milles kõikides tõestab, et meie tsivilisatsiooni tekkelukku on korduvalt sekkunud tulnukad.
Ulmeguru Douglas Adams läks teistsugust teed mööda: tema raamatus ehitas inimkond superkompuutri, mis mõtles sadu tuhandeid aastaid, et misasi on "life, universe and everything" ning pakkus lõpuks, et vastus on "42". Vihastunud inimestele selgitas arvutamise masin kannatlikult, et kuna nad ei osanud täpset küsimust esitada, jääb ikkagi vastuseks "42" – ja kogu laulupidu.
/nginx/o/2024/09/30/16389304t1hf867.jpg)
Däniken on mingi sootuks segane juurvili. Ta on kirjutanud umbes 50 raamatut, milles kõikides tõestab, et meie tsivilisatsiooni tekkelukku on korduvalt sekkunud tulnukad, kes on siin ringi patseerinud ja seejärel kurat teab miks lahkunud, nii et tänaseks on tulnukatest saanud minekad.
Tõsi, siin on eriarvamusi. Näiteks Villu Tamme arvab: "Üht asja tahaksin hirmsasti parandada, nimelt uudissõna, mis mu meelest ei ole õige: "... ja seejärel kurat teab miks lahkunud, nii et tänaseks on tulnukatest saanud minekad." Tegelikult on vastandid ju ikka tulnud-läinud, mitte tulnud-mined. Tulnu on see, kes tuli, läinu on see, kes läks minema. Ehk siis minu kui ilmakuulsa keeleteadlase hinnangul peaks õige uudissõna olema hoopis "läinukad": "... ja seejärel kurat teab miks lahkunud, nii et tänaseks on tulnukatest saanud läinukad.""
Olgu pealegi siis "läinukad"!
Aga ega Däniken mingil mõistlikul moel kogu seda kirevat kraami selgeks teha ei suuda, kohe näha, et taadile "tundub" nii – või on ta kaval ja leiutas lihtsalt töötava dollarite tegemise masina. See käib sedasi, et pane üks dollar masinasse koos mingi eriti lollaka ideega, prindi raamat välja ja – klõpsti! – miljon kukub, sest naiivseid putru täis peaga planeedikaaslasi leidub siin planeedil peaaegu et planeedi jagu.
Ilmselgelt võib leiduda universumis paremaid liiklusvahendeid kui tramm nr 3, mis sõidab Tondi kooli juurest Tallinna ülikooli juurde.
Tõsi mis tõsi – ega ka mina või minu akadeemikutest sõber-spetsialistid taarapunkti tagant ei oska öelda, kas need tulnukad on siinsamas taarapunkti taga viibinud või mitte. Ja seepärast ei kipu korralikud teadusmehed antud teemal eriti kiledahäälselt karjuma. Kurat neid teab. Ilmselgelt võib leiduda universumis paremaid liiklusvahendeid kui tramm nr 3, mis sõidab Tondi kooli juurest Tallinna ülikooli juurde.
Däniken on julgem, ta käitub nagu ruskete vuntside, pruunide viikarite, rinnanibudeni ulatuva laia lillelise lipsu ja kulunud pintsakuga juubelikülaline, kes on ennast meheks joonud ja mingist kellaajast alates oskab vastata kõigile seltskonna liikmeid vaevavatele küsimustele ning lahendada kõik nende probleemid.
Kui ta kusagilt veel 200 grammi lisaks saab, hakkab ta juhtima riiki, aga veel 100 grammi pärast kogu planeeti.
Däniken käitub nagu pruunide viikaritega juubelikülaline, kes on ennast meheks joonud ja oskab vastata kõigile seltskonna liikmeid vaevavatele küsimustele.
Illuminaadid, tulnukad, juudid, rääkivad põrnikad, Marx ja Engels, portfelliga reptiilid ja uss-inimesed on kõik ühe seninägematu ning imepärase perse arvukad kannikad. Ja selle müstilise tagumiku vaatlejaid viibib meie paljukannatanud maailmas arvukalt.
/nginx/o/2024/09/30/16389317t1hc1ec.jpg)
Däniken paistab eemalt vaadates nagu mingi kahjutu kassiir, aga kui on igav, soovitan korraks uurida tema jüngreid! Kui mul kodus veel telekas oli, sattusin kogemata peale mingile täiesti uskumatule saatesarjale "Iidsed tulnukad".
Seal saavad sõna sajad Dänikeni järgijad, ent kui Däniken on oma etteastetes veel üsna vaoshoitud, siis seda kaadrit ühendavad metsatulekahjuna põlevad silmad, erutusest värisevad käed, patramisest tatine lõug ning lõputud iidsed teadmised.
Eriti paistis värviteleviisoris silma üks arulage kreeklane, kellel olid ärevusest alatasa püsti juuksed, justkui kannaks ta peas antennidest meisterdatud harja.
Eriti paistis värviteleviisoris silma üks arulage kreeklane, kellel lisaks eelmainitule olid ärevusest alatasa püsti ka juuksed, justkui kannaks ta peas antennidest meisterdatud harja, et paremini universumi signaale kinni püüda.
Ka Eestis leidub kõvasti universumi saladuste valdajaid, kes on ühel või teisel moel valgustatuks saanud – paugupealt meenub Inga Raitar, keda teadmistevoog tabas sel hetkel, kui ta kuivpeldik Nursipalus õhku lendas ja kogu ümbruskonna pasaga kattis.
Suur pauk? Võimalik.
Kuivpeldiku, muuseas, väidavad asjaomased, lasid õhku NATO sõjaväelased. Kesse siis veel?
/nginx/o/2024/09/30/16389351t1h28bb.jpg)
Siinkohal pole üldse tähtis, kui mitu korda on tulnukad ajaloo jooksul inimkonna saatusesse oma näppe (haarmeid? suiseid? sõrgu?) toppinud, vaid tõsiasi, et mida paremaks läheb eluke, seda rohkem sigineb inimesi, kellel hakkab igav ning nad asuvad mõtlikult kintsu kratsides meile pajatama, kuidas maakera on lapik nagu viinaloik laual.
Seda seltskonda ühendab veel üks oluline niidike: nad kõik mõtlevad "oma peaga", ei lase "maailmavalitsusel endale pähe istuda" ja valivad EKRE-t.
Seda seltskonda ühendab veel üks oluline niidike: nad kõik mõtlevad "oma peaga", ei lase "maailmavalitsusel endale pähe istuda", valivad EKRE-t ning kelle suul mängleb tavateadlaste jutustusi kuulates irooniline naeratus – justkui käpardist lukksepp Polessovi lõustal, kui ta Stargorodi elanikkonnale selgeks tegi, kuidas tehnika tegelikult töötab ja seejärel kohe midagi õhku lasi.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)