Indias seiklev sisulooja Kertu Jukkum jagab ühismeedias õõvastavaid kaadreid sellest, kuidas iga hindu jumalikku soovi – põletamist ja seejärel jõel allavoolu heitmist – täidetakse.
SURM GANGESE ÄÄRES ⟩ Kertu Jukkum jagab õõvastavaid hetki Indiast: oranži riidesse mässitud surnukehi tassitakse aina juurde (4)
«Helkivate lehvidega oranži riidesse mässitud surnukehi tassitakse aina juurde. Katusepealsel lõõmab kümneid lõkkeid elutute kehadega. Kuumus lööb pahvaka näkku, varbad puutuvad maas lebavaid, mu kleidisaba lohiseb lohakalt mööda tuhast jalgealust...» kirjeldab Jukkum kui katkendit raamatust, et tegemist on tema silme ees lahti rulluva hetkega surnute põletamisest Gangese jõe ääres.
«Stoiline rahu. Lihtsalt üks hetk neile, kel veel aega. Nende, kelle aeg otsas, tee viib Gangese äärsest tulest otse nirvaanasse. Jäänused heidetakse jõe allavoolu. Laste, rasedate ning haigete surnukehad lastakse jõevette põletamata,» selgitab ta, et see on iga hindu jumalik soov ja elu eesmärk.
Indias asuv Ganges on ühtlasi maailma saastatuim jõgi, kuhu voolab ka rekordilise rahvaarvuga riigi puhastamata reovesi. «Ökoloogiliselt on veekogu surnud. Hindud usuvad aga, et Gangeses suplemine puhastab hinge minevikus tehtud pattudest ja mõned usuvad, et see ravib haigusi. Kohalik peseb jões end, oma pesu ja loomi,» teab Jukkum rääkida, nentides seejärel, et reostunud jõeveega seotud nakkushaigused põhjustavad kolmandiku kõigist surmadest selles riigis.
Kulinaarne rännak maailma räpaseima jõe kaldal
Ühtlasi jagab Jukkum ka oma rännakut sealse tänavatoidu maailma. «Kuidas maitseb toit, mis valmib maailma räpasema jõe kaldal? Toit, mis toidab miljonite inimeste kõhtusid iga päev. Julge hundi kõht on lahti?» küsib ta hirmus, lootes siiski mitte haigeks jääda.