ELU25 ⟩ VAATA PILTE! Kollane Ikarus. Aare Olander räägib Juku-Kalle Raidile meie lapsepõlvebussidest

Kadaka lõpp peatus 1982. aasta juunis. Lisaks kollasele lõõtsale (Ikarus 280) on sellest paremal ka kapremondi läbinud ja kollasest punavalgeks võõbatud Ikarus 260 Foto: Aare Olander

UNGARLASTE BUSS, LAPSEPÕLVEMÄLESTUSTE SÕIT: Kollane Ikarus linnatänavail on kõigi meie jaoks nagu ajamasin. Aare Olander räägib Juku-Kalle Raidile Ikarus-bussidest Eestis.

Ikaruse tehas loeb oma alguseks 1895. 1948. aastal Ungari tehas riigistati ja pandi kokku mitme väiksemaga, üks neist kandis Ikaruse nime ja sealt sai endale nime ka kogu suurfirma.

Turistide vedamiseks mõeldud ja maaliinidel kasutatud Ikarus 55 Tallinnas 1962. aastal Foto: arhiiv

Eesti esimesed Ikarused

1951. aastal toodeti busse Ikarus 30 ja Ikarus 60. Neile järgnes 1952. aastal esimene tagamootoriga sigarikujuline buss, mida maaliinidele toodeti mudelina 55 ja linnaliinidele mudelina 66 – kokku kuni 1973. aastani enam kui 16700 bussi. Nimetatud neli Ikaruse mudelit jõudsid peatselt ka Eestisse.

10. oktoober 1956 oli see päev, kui 17 helesinist Ikarus 55 Ülemiste jaamas kaubarongilt maha tõsteti ja sealsamas üle Sõjamäe tee asuvasse bussiparki toimetati. See Ikaruse mudel sobis tegelikult hoopis linnas turistide vedamiseks. Pehme vedrustus pani bussi viletsatel teedel õõtsuma, nii et suurt kiirust üles võtta ei saanud. 6-7 aastaga olid kered ära vajunud ja aknapostid läbi roostetanud.

Võru autobaasi Ikarus 55 ületab Kavastu parvel Emajõge. 1959. Foto: ERM foto

Üksainus Ikarus 55 jõudis läbisõiduga miljonini: Heino Eegi ja Alfred Pille number 126. Kuna tegemist oli esimese sellise tähisega Ikaruste ajaloos üldse, siis kutsuti mehed oma vana bussiga 1966. aasta suvel Ungarisse. Pärast pidulikku vastuvõttu tulid nad sealt tagasi Tallinna juba uue helehalli Ikarus Luxi roolis, mis sai garaažinumbriks samuti 126.

Linnaliinibuss, sigarikujuline Ikarus 66 Tallinnas 1957. Selliseid busse säilinud pole. Foto: arhiiv

Kolmeukselised «sigarid» ja traktorid

1957 jõudis Tallinna ka esimene linnaliini-Ikarus, mudeliks Ikarus 66 (sigarikujuline) ja garaažinumbriks 46. Kuigi palju uus buss Ikarus 55-st ei erinenud, samasugused olid muuhulgas katuseaknad ja esitulede rivi kaitseraua all. Küll aga oli see ajaloos esimene kolme uksega buss Eestis. Algul sõitis see sinine Ikarus 18. liinil Pelgulinna ja Pääsküla vahet, hiljem aga viidi üle maaliinidele Ikarus 55 brigaadi ja kanti juba 1962. aastal maha.

1957. aasta juulis anti Tallinnas käiku 17 helesinist kaheukselist Ikarus 60, mida hakati «traktoriteks kutsuma». Käigukasti ja mootori vahel oli neil bussidel lühike pidevalt pöörlev kardaan, mis pani bussi värisema nagu traktori. Ka mootori hääl oli üsna traktori moodi. Uutest linna-Ikarustest moodustati omaette brigaad Merivälja ja Muuga liinidele. 1958. aastal lisandus neid veel 11. Detsembrist 1959, kui asutati dispetšerpunkt Rocca al Mares, kolisid kõik 28 Ikarus 60 sealsetele liinidele. Oma teenistuse lõpetasid nad aastail 1965-1966 liinil nr 33 (Männiku – Kopli).

Mustamäe liinid

Ikarus 60 tootmine lõppes 1958. aastal, seda asendas pisut vaiksem ja moodsam Ikarus 620, mis 1960ndail levis massiliselt nii Ungaris kui ka üle kogu NSV Liidu. Eestisse jõudis esimene partii 1959. aastal: 10 bussi Tartu autobussi- ja Taksopargile.

Ikarus 620 mais 1965 Tallinnas Foto: arhiiv

Pärast paariaastast pausi algasid tarned ka Tallinna. Aastail 1963-1970 sai Tallinn kokku 293 Ikarus 620. Värvid vaheldusid pea iga seeriaga: busse oli punaseid ja rohelisi, hele- ja tumehalle, hele- ja tumesiniseid.

Mais 1965 saabus korraga 60 seda marki bussi – teist sellist täiendust pole Tallinna bussipark saanud ei varem ega hiljem. Nende peamiseks rakendusalaks said Mustamäe liinid, kõigepealt mais 1963 käima pandud liin nr 35, mis esialgu töötas kiirliinina, peatustega Keskväljak, Võidu väljak, Endla (s.t. Koidu), Hipodroom, Tuiskliiva (s.t. Ehitajate ja Vilde tee ristmikul), Nõmmiku (s.t. Männi) ja Mustamäe. Dispetšerpunkt ja busside seisuplats seati sisse Akadeemia teel, praeguste majade 26 ja 26a kohal, kuhu see jäi kuni Sütiste dispetšerpunkti avamiseni novembris 1969. Liin nr. 35 hakkas detsembrist 1963 peatuma kõigis peatustes Endla ja Mustamäe (tollal veel Kadaka) teel.

Aprillist 1965 hakkas liiklus käima Kadaka tee – Linnu tee – uue Sõpruse puiestee kaudu; 35. liiniga sama teed pidi pandi käima ekspress nr.7. Suvel 1966 sai Sõpruse puiestee valmis juba täies pikkuses ning ka liinid nr.7 ja 35 sõitsid nüüd sealtkaudu.

Ikarus 66 Laagri lõpp-peatuses 1957. Foto: arhiiv

Sigarikujulised Ikarused

Seni ainsale Ikarus 66-le saabus lisa jaanuaris 1959 – 12 uut kolme uksega linnaliinibussi, erinevalt esimesest punased ja ilma katuseakendeta. Veel 35 samasugust peaaegu uut bussi õnnestus Tallinna bussipargile hankida 1960. aasta algul Leningradist, kus nende diiselmootorite korrashoidmine probleeme tekitas.

Vahetuskaubana saadeti Leningradi 35 ZIS-155, mis olid keskeltläbi 6-7 aastat vanad. Pikad punased «sigar»-Ikarus 66 pandi sõitma Merivälja ja Pääsküla liinidele (1 ja 18); viimased aastad (1967-1972) liikusid nad kesklinna ja Mustamäe vahet 7. ja 9. liinil.

Maaliinidel levisid 1961. aastast alates Ikarus 55 järeltulijad, mida kutsuti «Ikarus-Lux», ametlikult oli siiski endiselt tegemist Ikarus 55 modifikatsiooniga. 1972. aastani sai Tallinn kokku 68 bussi, algul helesinised ja hiljem punased. Tartusse jõudis neid kokku 37, numbritega vahemikus 64...98 (mõned numbrid kordusid aja jooksul, mõned puudusid). Pärnu ATP-le kuulus 16 Ikarus Luxi numbritega 401-416.

Luxide 11,4 m pikkune kere oli samasugune kui Ikarus 55 ja 66, kuid vastupidavam. Kiiruse maksimumiks oli neil 100 km/h. Ikarus valmistas ka väiksemaid maaliinibusse, 9,3 meetri pikkuseid Ikarus 630, millest Tallinn sai 1961. aastal 5 punast bussi. Kaua nad vastu ei pidanud, 1966. aastal kanti viimased maha. Ikarus Luxide liinisõidud lõppesid nii Tallinnas kui ka mujal Eestis 1978. aastal.

Ikarus 180 Tallinnas taksopargi ringil, 1980. aastal Foto: Aare Olander

Punavalged lõõtsad

1960-ndate viimaseks suuremaks uudiseks olid valged punase triibuga liigendbussid Ikarus 180, 16,5 meetri pikkused ja 40 istekohaga. Kolm sellist saabusid märtsis 1967 ning pandi 7. liinile Mustamäe ja Estonia teatri vahet sõitma. Järgmised 10 pandi käiku novembris 1968 liinile nr.18 vanade Ikarus 66 asemele.

Järgmistel aastatel komplekteeriti valgete lõõts-Ikarustega liinid nr. 7, 9 ja 40. Viimase partii kevadel 1973 sai endale 20. liinil (Mustamäe – Kopli) sõitev brigaad.

Ikarus 556 Viru ringil 1973. aastal. Selliseid busse hüüti «sardellideks» Foto: Jorma Rauhala

Lisaks 68 valgele lõõtsale sai bussipark aastail 1968-1972 125 samasugust 11 meetri pikkust lõõtsata Ikarus 556. Uuena kinnitati nad peamiselt liinidele nr. 5, 9, 13, 33 ja 36.

15 «sardelli», nagu neid busse pargis kutsuma hakati, läks ka Ülemiste filiaali, kandes mitme aasta jooksul Rannamõisa tee linnalähiliinide teenindamise põhiraskust. Teistesse Eesti linnadesse neid busse ei sattunud. Ikarus 556-d sõitsid viimati liinil 1980. aastal, lõõtsad pidasid 17., 20. ja 28. liinil vastu 1983. aasta lõpuni.

Kandilised ja punavalged maaliinide bussid – akvaariumid

1971. aasta juunis algas uue põlvkonna Ikaruste tulek. Need jõudsid kõigepealt Tallinna bussipargi Ülemiste filiaali: 10 tumepunast kandilist Ikarus 250, mis kohe ka akvaariumideks ristiti. Veidi odavamad valged Ikarus 255 saabusid Ülemiste parki suvel 1973.

Ikarus 250 – tumepunane ja valge – Tallinna bussijaamas 1976. Buss väljub Tallinn-Nuia-Valga liinile. Foto: Ilmar Adamson

Kuni 1990. aastani sai Ülemiste park nende mudelite näol iga-aastast täiendust, kokku 214 Ikarus 250 ja 223 Ikarus 255 ning selle järeltulijat Ikarus 256. Ikarus 250 anti veel Tartusse (70 bussi aastail 1973-1990) ja Kohtla-Järvele (kaks bussi, 1988-1989). Ikarus 255+256 jagunesid üle Eesti: Pärnu 50+43, Tartu 32+44, Võru 14+10, Narva 5+7, Kuressaare 2+6 ning aastail 1987-1990 veel kolm Ikarus 256 Kohtla-Järvele, kaks Viljandisse ja Valka, üks Haapsallu ja Rakverre.

Ikarus 260 seeria buss nr 33 Sõle tänaval, 1979. Foto: arhiiv

Kõige kuulsam kollane buss

Linna-akvaariumid ehk tibukollased Ikarus 260 jõudsid Tallinna oktoobris 1973. Et uusi busse sõitjate massiga mitte kohe ära hirmutada, pandi nad algul paariks nädalaks sõitma Merivälja ja Mähe liinidele (nr 1 ja 8) ning pärast katseaja lõppu liinidele nr 3 (Rocca al Mare – Paljassaare) ja 11 (Sütiste ekspress). Veebruarist 1974 jõudsid esimesed kollased Ikarused ka Ülemistele linnalähiliinidele.

Lõõtsaga variant Ikarus 280 läks käiku veebruaris 1975, 13 bussiga komplekteeriti 11. liin ning ühe said 20. ja 40. liin. Needki Ikaruse mudelid jäid tootmisse kuni 1990-ndateni; Mustamäe park koos uue Lasnamäe filiaaliga sai tehasest kokku 533 lühikest ja 367 lõõtsaga bussi, lisaks 1990-ndate alguses 23 kasutatud Ikarus 280 Ida-Saksamaalt. Ülemiste filiaali arvele jäi 185 Ikarus 260, seda nii kolme- kui kaheukselises variandis. Neist 43 uuemat kuulusid 18. detsembrist 1991 AS-le Harjumaa Liinid, viimased kadusid liinidelt 1998. aastal.

Linnaliinidel lõppes nii lühemate kui pikemate kollaste Ikaruste töö 2003. aastal, viimased olid küll juba enamikus rohe-valgeteks värvitud.

Ikarus 280 Tööstuse tänaval. Juba kapremnoditud buss, 1986. Foto: Aare Olander

Tülid turistide pärast

1987. aastal vedasid Mustamäe pargi Ikarused 119 miljonit, Lasnamäe filiaali omad 60 miljonit ja Ülemiste filiaali omad 16 miljonit sõitjat. Ülemiste teenis samas 61% kogu Autobussikoondise tuludest.

Suurte muutuste ajal leidis Ülemiste kollektiiv, et Ülemiste filiaal kui suurim maaliine teenindav bussiettevõte Eestis võiks olla iseseisev ettevõte. 1. jaanuaril 1990 asutati RAS Mootor.

Maadejagamine Mustamäe peaettevõttega ei lasknud end kaua oodata. Tüliõunaks sai välisturistide teenindamine. Mustamäe nõudis filiaali eraldumise puhul endale 32 bussi 55 Ikarus 250-st, mis kuulusid välisturiste vedavasse kolonni. Alates juulist 1989 oli Mustamäe juba hankinud 10 uut Ikarus 256 ja sõlminud lepingu ühisettevõttega Finest Hotel Group. Ülemistelt sai Mustamäe siiski vaid üheainsa vana Ikarus 250, mis asus Soome-Eesti ühisfirma Tallink teenistusse. See-eest sai Mustamäe park 1990. aastal 20 uue Ikarus 250 näol tõhusat täiendust, samas kui Ülemistele jõudis vaid 6 Ikarus 256.

Esimesed tõelised reisibussid Eestis Ikarus 365 jaotati Mustamäe ja Ülemiste vahel 5:4, lisaks Mustamäele üks veel uhkem Ikarus 396. See-eest oli Mootor esimene bussipark Eestis, kuhu märtsis 1990 jõudsid kasutatud Soome bussid – 6 Scaniat 1970-ndate lõpust.

Ikarus 260 bussipargis aastal 1986. Sellised «stažöör-bussid» olid mõeldud uute bussijuhtiude koolitamiseks. Esimesest uksest sisse ei pääsenud, suurendatud kabiinis asus õpetaja tool. Foto: Aare Olander

Ikaruste Eesti-epohhi lõpp

Ikaruse tehases oli samal ajal tootmisse juurutatud uus mudeliseeria, mudelinumbrid algasid 400-ga. 20. jaanuaril 1990 toimus Lasnamäe turuplatsil uue põlvkonna linna-Ikaruste demonstratsioon. Bussipark sai endale ühe lõõtsaga Ikarus 435 ja lühikese Ikarus 415, lisa neile enam paraku ei tulnud ja 1990ndate lõpul müüdi mõlemad Ikarused Venemaale.

Viimane Ikarus buss sõitis Tallinnas 2005. aastal.

Küll aga tellis trollipark Ikaruse tehaselt oma esimesed uue põlvkonna madalapõhjalised trollid. Need viis trolli, mudelitähisega Ikarus 412T ja numbritega 310-314, saabusid Tallinna juunis 1999, olid seega viimasteks uuteks Ikarusteks Eestis. Kõik viis lõpetasid oma liinisõidud 2015. aastaks, viimasena kanti 16. detsembril maha troll number 313.