:format(webp)/nginx/o/2024/09/13/16354343t1hb70d.jpg)
Teaduslikud uuringud tuvirakettide ja surnud forelli kohta on pealtnäha lõbusad, kuid tegelikult tõsised, saades ka liba-Nobeli auhinna, mida jagati taas USAs Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis.
Näidates selgelt, kuidas auhinnatud läbimurded võivad tulla kõige ebatõenäolisematest suundadest, võitsid teadlased füsioloogia Ig Nobeli ehk liba-Nobeli preemia selle eest, et avastasid, et imetajad saavad hingata läbi päraku, kirjutab The Guardian.
Pärast mitmeid teste hiirtel, rottidel ja sigadel leidsid Jaapani teadlased, et loomad saavad ka pärasoole kaudu hapnikku, olles aluseks kliinilisele uuringule, et näha, kas protseduur võib ravida inimeste hingamispuudulikkust.
Ig Nobel prize goes to team who found mammals can breathe through anuses https://t.co/A6nUi81mLT
— The Guardian (@guardian) September 13, 2024
See meeskond on kümne tunnustatud meeskonna seas selle aasta nalja-Nobelite auhindade jagamisel saavutuste eest, mis «alguses panevad inimesed naerma ja siis mõtlema». Neid ei tohi segi ajada tulusamate ja karjääri muutvate Nobeli auhindadega, mida järgmisel kuul Skandinaavias jagatakse.
Uusimad Ig Nobeli auhinnad anti 12. septembril üle USAs Massachusettsis Cambridge’is Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis toimunud tseremoonial. Sündmusel esinesid tõelised Nobeli preemia laureaadid, kes jagasid auhindu, meeskonnad andsid «24/7 loenguid», kus selgitasid oma teemat esmalt 24 sekundiga, seejärel seitsme sõnaga, ja ohtras koguses paberilennukite viskamisega.
Teised autasustatud tööd hõlmasid USA uurimistööd tuvide paigutamiseks rakettidesse, et aidata raketid lindude abil sihtmärkideni; Ühendkuningriigi uuringud, milles leiti, et väited äärmuslikust vanadusest pärinevad piirkondadest, kus keskmine eluiga on lühike ja kus sünnitunnistused ajalooliselt puuduvad, ning Prantsusmaa uuring, mis leidis, et juuksed kipuvad end põhjapoolkeral keerama päripäeva, lõunapoolkeral on aga vastupidi.
Jaapani teadlasi hakkas huvitama, kas hingamisraskustega inimestel võiks kasu olla, kui hapnik pärakusse pumbatakse, pärast seda, kui nad märkasid, et mõned loomad saavad hingamiseks kasutada oma pärakut. Nad alustasid tööd Covid-19 kriisi ajal, kui paljudes haiglates oli meeleheitlikult puudus mehaanilistest ventilaatoritest, mis toetaksid raskete infektsioonidega inimeste hingamist.
Meeskonna katsed, mis pälvisid Ig Nobeli füsioloogiaauhinna, näitasid, et hiired, rotid ja sead suudavad hapnikku pärasoole kaudu vereringesse imada, toetades sellega normaalset hingamist.
Japanese Researchers Win Ig Nobel Prize for Intestinal Breathinghttps://t.co/YRQzoEFvF0
— The Japan News (@The_Japan_News) September 13, 2024
Ryo Okabe ja ta kolleegid Tokyo meditsiini- ja hambaarstiülikoolist kirjutasid 2021. aastal ajakirjas Med, kuidas «enteraalne ventilatsioon» pakkus «uut paradigmat», et aidata hingamispuudulikkusega patsiente.
Dr Takanori Takebe, USA Cincinnati lastehaigla meditsiinikeskuse uuringu autor, tunnistas, et auhinnast kuuldes tekkisid tal segased tunded, kuid ta suhtumine muutus, kui ilmnes, et auhind ajas inimesed esmalt naerma ja seejärel pani mõtlema. Kui see tekitaks huvi enteraalse ventilatsiooni vastu, ütles ta: «Oleksin nii õnnelik.» Meeskond viib läbi esimese faasi katset inimvabatahtlikega.
Dr Saul Newman Briti Oxfordi ülikoolist pälvis demograafiaauhinna selle eest, et näitas, et paljud väited erakordselt pika elueaga inimeste kohta pärinevad paikadest, kus eluiga on lühike, puuduvad sünnitunnistused ning kus esineb rohkelt ametnike lohakust ja pensionipettusi. «Äärmise vanaduse rekordid on statistiline jama,» ütles ta. «Alates üksikjuhtumite tasemest kuni laiaulatuslike rahvastikumustriteni pole praktiliselt ühelgi meie vanadusandmel mõtet.»
Pariisi Necker-Enfants Maladesi ülikoolihaigla kolju-näokirurg prof Roman Khonsari ja tema kolleegid võitsid anatoomiaauhinna ülemaailmselt juustekeerete uurimise eest. Juuksed keeravad end enamikul põhjapoolkera inimestel päripäeva, selgus nende uuringutest, ent lõunapoolkeral on rohkem vastupäeva.
«Opereerisin, kui mulle helistati,» ütles Khonsari. «Mul oli ülimalt hea meel, sest vaatamata selle uuringu vaieldamatule ebaolulisusele olen ma veendunud, et looduse mustrite dešifreerimine võib viia oluliste avastusteni fundamentaalsete arengumehhanismide kohta. Kujundid kannavad endas huvitavat teavet.»
Avastus tõi kaasa võrdluse tornaadodega, mis tavaliselt pöörlevad põhja- ja lõunapoolkeral eri suundades. Teadlased kirjutasid ajakirjas Journal of Stomatology, Oral and Maxillofacial Surgery, et Coriolise efekt, mille abil Maa pöörlemine suunab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule, võib ka juuste puhul toimida. Mitte et Khonsari seda täiesti usuks. «Ausalt öeldes ei usu ma, et see on usutav hüpotees, midagi peab veel olema,» ütles ta.
LIVE: Ig Nobel Prize ceremony celebrates unusual scientific discoveries https://t.co/JNKwKbRrIt
— Reuters (@Reuters) September 12, 2024
Teised 2024. aasta Ig Nobeli preemia laureaadid.
Rahu
Selle pälvis USA psühholoog, nüüdseks surnud BF Skinner, kes uuris elusate tuvide paigutamise võimalikkust rakettidesse, et suunata need lindude abil sihtmärkideni.
A Second World War project which involved training pigeons to pilot bombs has won this year's spoof Nobel peace prize
— Sky News (@SkyNews) September 13, 2024
Read more ⬇️
https://t.co/52JvnJYW5i
Projekt, mida Skinner ise kirjeldas kui ebapraktilist, jäeti alguses kõrvale vaatamata täiuslikule demonstratsioonile, mis hõlmas tuvi, kes oli treenitud New Jersey rannikuala objekte sihtima. «Vaatemäng elusast tuvist, kes täidab oma ülesannet, ükskõik kui kaunilt, tuletas komisjonile lihtsalt meelde, kui ulmeline meie ettepanek oli,» kirjutas Skinner.
Botaanika
Auhind anti ameeriklasele Jacob White'ile ja sakslasele Felipe Yamashitale tõendite esitamise eest selle kohta, et Lõuna-Ameerika taim Boquila trifoliolata võib jäljendada plastiktaimede lehti, mis olid pandud looduslike taimede kõrvale, mistõttu nad jõudsid järeldusele, et «taimenägemine» on usutav hüpotees.
Meditsiin
Selle võitis Šveitsi, Saksamaa ja Belgia rühm, kes demonstreeris, et valusaid kõrvaltoimeid põhjustavad võltsravimid võivad olla patsientidel tõhusamad kui võltsravimid, mis ei põhjusta valusaid kõrvaltoimeid.
Füüsika
Autasu läks James Liaole USA Florida ülikoolis surnud forelli ujumisoskuste kohta põhjaliku, mitut publikatsiooni sisaldava uurimise eest.
Tõenäosus
Seda jagas 50-liikmeline, peamiselt hollandlastest koosnev teadlaste meeskond, kes viskas 350 757 münti, et kontrollida endise mustkunstniku ja Stanfordi ülikooli statistikaprofessori Persi Diaconise hüpoteesi. Nende töö toetas Diaconise oletust, et visatud mündid maanduvad tõenäolisemalt sama pool ülespoole, kui olid viske alguses.
Keemia
Hollandi järjekordne võit. Amsterdami ülikooli meeskond kasutas kromatograafiat purjus ja kainete vihmausside eraldamiseks, seda kõike polümeeriteaduse nimel.
Bioloogia
Veel üks postuumne auhind. Ig Nobeli bioloogias said nüüdseks surnud Fordyce Elyt ja William Peterseni nende 1940. aasta uurimise eest piimakarjades piima tootmist mõjutavate tegurite kohta.
:format(webp)/nginx/o/2024/09/13/16354341t1he5f3.jpg)
Ajakirjas Journal of Animal Science kirjutades teatas teadlastepaar kassi lehma selga asetamiset ja paberkottide korduvalt pauguga katki löömisest, et näha, kas piimavool muutub. Ilmnes, et hirmunud lehmad andsid vähem piima. «Ehmatav moment lehmadele seisnes alguses kassi asetamises selga ja hiljem paberkottide paugus iga kümne sekundi järel kahe minuti jooksul,» kirjutasid teadlased. «Lõpuks loobuti kassist kui mittevajalikust.»