VÄLJAKAEVAMISED ⟩ Waterloo lahingupaik: hunnik mahalõigatud inimjäsemeid ja hukatud hobused

Arheoloog näitamas Belgias kunagises Waterloo lahingupaigas leitud musketikuuli Foto: REUTERS/Johanna Geron/Scanpix

Belgia arheoloogide ja sõjaveteranide väljakaevamine kunagises Waterloo lahingupaigas paljastas õuduse, milleks oli hunnik amputeeritud inimjäsemeid ja maha lastud hobused, kes hukati, kuna nad olid saanud haavata.

Vähemalt 20 000 meest, võib-olla palju rohkem, kaotas elu 1815. aasta eepilises lahingus, kui Briti välimarssal Wellingtoni hertsog Arthur Wellesley ja Euroopa ühendväed alistasid Napoleoni Prantsuse väed otsustavas ja verises kokkupõrkes, mis määras jõudude vahekorra Euroopas peaaegu sajandiks, teatab The Guardian.

Belgias Wellingtoni hertsogi vägede välihaiglana toiminud Mont-Saint-Jeani farmis tehtud kahenädalase kaevamise käigus leidsid arheoloogid 15 äralõigatud jäset, seitsme hobuse ja pooleteise lehma luustikud lisaks kolmele hobuse- ja inimskeletile, mis avastati samast paigast 2022. aastal.