30 AASTAT TRAGÖÖDIAST ⟩ Rahvusvaheline draamasari parvlaev Estonia hukkumisest jõuab Kanal 2 ekraanile

Kaader 8-osalisest draamasarjast «Estonia». Foto: Kaader sarjast

Septembris möödub 30 aastat parvlaev Estonia traagilisest hukkumisest Läänemerel. Selle sündmuse mälestuseks toob Kanal 2 ekraanile uue rahvusvahelise 8-osalise draamasarja «Estonia».

Skandinaavia üheks kalleimaks sarjaks tituleeritud «Estonia» põhineb 25 aastat pärast katastroofi täismahus avalikuks tehtud uurimiskomisjoni materjalidel. Igas episoodis jutustatakse laevahuku lugu erineva peategelase silmade läbi, alates päästjatest ja pääsenutest kuni uurijateni välja. Tegelaskonnas on esindatud nii soomlased, rootslased kui ka eestlased.

«Estonia» tugineb tõsielusündmustele. Foto: Kaader telesarjast.

Põhjamaade ühise suurprojektina valminud draamasarjas avaneb vaatajale lugu parvlaev Estonia uppumisest ning sellele järgnenud Eesti, Soome ja Rootsi ühise uurimiskomisjoni tööst. Kaheksaosaline telesari on valminud Soome, Rootsi, Eesti ja Belgia koostöös.

«Estonia» tugineb tõsielusündmustele ja käsitleb ohvrite, pääsenute, lähedaste ja uurijate isiklikke lugusid. Sarja keskmes on küsimus: kuidas on võimalik, et 852 inimest kaotas elu, kuid keegi pole selle eest vastutusele võetud?

Rahvusvahelises sarjas näeb ka Eesti näitlejaid. Foto: Kaader telesarjast.

Eestist on sarja kaasatud nii kaasprodutsendid ja kaasstsenaristid kui ka mitmed kunstnikud. Lisaks osalevad sarjas näitlejad Rain Simmul, Doris Tislar, Gert Raudsepp, Egon Nuter, Priit Pius, ning massistseenides astub üles ka «Estonialt» pääsenud meeskonnaliige Timmo Võõsa.

Draamasari «Estonia» jõuab Kanal 2 ekraanile koostöös Teliaga ja on eetris esmaspäevast neljapäevani kell 21.30. Järelvaatamisvõimalus on ainult Telia klientidel.

Urmas Eero Liiv Foto: Facebook

Alles eile jagas EFTA galal parima meesnäitleja kategoorias nominatsiooni pälvinud Hendrik Toompere ühismeedias oma tekkinud emotsioone ja mõtteid. Täna võttis sarnasel teemal sõna ka filmirežissöör Urmas Eero Liiv, kellel on gala kohta nii mõndagi öelda.
«See, et sa ninapidi tele- või filmitegemises sees oled, ei tee sind ju kuidagi paremaks inimeseks ja ei anna põhjust teistele ülevalt alla vaadata,» kirjutab mees emotsionaalses postituses.​ Temaga on päri ajakirjanikud Anneli Lahe ja Katrin Lust.

«Eile kuulsin üht lugu viimaselt EFTA-lt, mis mulle ilgelt pinda käis. Teada ju on, et EFTA on kutsetega üritus, aga selle kutse oli seekord saanud ka kaks inimest, kes pole selle ürituse stammkunded. Ütleme nii, et tegu on populaarsete meelelahutustegelastega, keda näeme tihti telesaadetes ja kellest kirjutavad kõmuportaalid, aga otseselt nad ühegi nominatsiooniga seotud ei olnud. No ja liikusid nad siis seal üritusel ringi ja nägid enda suunas massiliselt kõõritavaid pilke, et jeesus küll, mis NEED siin teevad? Mõned küsisid otse, kuidas TEIE SIIA saite? (vastus: autoga) ja MIKS TEIE siin olete? (vastus: kutsuti). Väga nõme kõik. Eriti arusaamatu õhkkond just filmi- ja teleinimeste poolt, kes peaksid elule oma kõigis ilmingutes eriti avatud olema. Mingi veider elitaarne snobism meie pisikeses pähklikoores. Lugu haakub mulle ka isikliku teemaga. Üks ärevushäiretega kultuurikriitik pidas oma EFTA arvustuses vajalikuks eraldi rõhutada, et näiteks ka Silvia Ilvese erisaate nominatsioon oli midagi eriti imelikku ja kuuluvat ulme valdkonda. Ühesõnaga, Sivia Ilves on järjekordne keegi, kes sellele üritusele ei sobi, olgu teledokumentaal temast tehtud ükskõik kuidas. Isegi nominatsioon on põhimõtteliselt kuritegu. Ahah. Tohoh. Kunnid on rääkinud. Väärtuslikud lood saavad olla vaid väärtuslikest inimestest. Mina küll ei tea, kes on kellest väärtuslikum? Kes väärib tähelepanu ja kes mitte? See, et sa ninapidi tele- või filmitegemises sees oled, ei tee sind ju kuidagi paremaks inimeseks ja ei anna põhjust teistele ülevalt alla vaadata. No ja lasidki need kaks kutsutut siis kiiresti EFTA-lt jalga, s***maitse suus. Tegid kodus väikse veini ja loputasid pettumuse alla. Aga juba järgmisel päeval said nad kõne mesihäälselt teletoimetajalt, kes kutsus neid järjekordsesse saatesse,» seisab filmirežissöör Urmas Eero Liivi tänases Facebooki postituses.

Tundub, et mehe sõnavõtt puudutas paljusid, sest postituse alla on jäetud lausa 30 kommentaari.

Sõna võttis ka näiteks teleprodutsent ja ajakirjanik Anneli Lahe, kes on mehega täiesti päri: «Seda enam on see kõik kummaline, sest erisaated ja muud formaadid, mis toovad ekraanile inimesi nende päris elust, isiklikest valikutest ja mitmetahulisusest, on ju omaette saatežanr. Ja seda võiksid eriti hästi mõista just need, kes ise end õppinud või professionaalseteks peavad. Kahjuks pole siin aga midagi uut. Just see ongi olnud aastaid selle maailma varjatud muster: kui sa pole kasulik, siis vaadatakse sulle ülevalt alla. Aga kui sinust on midagi saada, siis ollakse mesimagus – isegi kui sind varem on avalikult naeruvääristatud või maha tehtud. See ongi «varjatud kaadrite» maailm, kus iga naeratus, iga kohtumine, iga ühisfoto võib kanda endas mingit tagamõtet. Kus usaldus ei ole iseenesestmõistetav, vaid pigem luksus. Seda enam on kummaline ja kurb, kui ka loovinimesed – need, kes võiksid ju mõista elulugude mitmekihilisust ja saatusi, mis ei mahu standardvormi – sulgevad ringi ja jagavad hinnanguid, kelle kohta tohib teha saate ja kes üldse väärib punasele vaibale astumist.»

Liivi vihjete põhjal võiks arvata, et juttu on Kerdo Mölderist ning tema kihlatust Diana Klasist, sest just nende käest uuris näiteks Elu24 ajakirjanik, mismoodi paar galale sattus. Lisaks kinnitab Elu24 peatoimetaja Katrin Lust, et just tema kinkis oma piletid ära Respekti solistile ning tema kaasale, kuid Mölder lükkab ümber väite, justkui jutt oleks nendest.