Selgus Šveitsi linn, mis korraldab skandaalse Eurovisiooni järel 2025. aastal toimuvat lauluvõistlust

Šveitsi laulja Nemo, kes tõi kodumaale 2024. aasta Eurovisioonilt võidu. Foto: STEFAN WERMUTH / AFP/Scanpix

Peagi on tänavusest Eurovisioonist möödas neli kuud, kuid skandaalse lauluvõistluse järel on raske unustada neid hetki, mis fännid pöördesse ajasid. Kõige selle taustal on lõpuks selgunud, millises linnas korraldab sel aastal Eurovisiooni võitnud Šveits järgmise aasta võistlust.

Kui Šveitsi laulja Nemo hakkas oma 2024. aasta Eurovisiooni võitu tähistama, oli noormehe rõõm nii suur, et lauluvõistluse võidukarikas purunes. Õnneks sai ta pressikonverentsi ajaks uue karika ning võidurõõmu jätkus.

Seda aga kõike 2024. aasta Eurovisioonil lahvatanud skandaali järel, kus Hollandi laulja Joost Klein sai enne finaali disklahvi. Joost oli Eurovisiooni ajaloos esimene laulja, kes keset lauluvõistlust nõnda välja visati. Otsus ei olnud valus mitte ainult lauljale ning hollandlastele, vaid ka paljudele fännidele, sest Holland oli tänavuse Eurovisiooni üks favoriitidest.

Kas Holland oleks ka võitnud, see on miski, mida me ei saagi kunagi teada. Küll aga oleme äsja teada saanud, kus toimub 2025. aasta Eurovisioon!

Eurovisiooni korraldajad on avaldanud, et järgmisel aastal toimub lauluvõistlus Baselis, edestades viimases voorus Genfi. Juba praegu on teada, et poolfinaalid toimuvad 13. ja 15. mail ning finaalvõistlus leiab aset 17. mail.

69. korda toimuv Eurovisioon on järjekorras juba kuues lauluvõistlus, mida ei korraldata võiduriigi pealinnas. 

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Luke Raggett (@luke_through_my_lens)

Eurovisiooni peaprodutsent Martin Österdahl tõdes, et on rõõm viia lauluvõistlus tagasi selle sünnimaale Šveitsi. «Võistlus sündis 1956. aastal Luganos ja on võrratu, et toome Eurovisiooni pea 70 aastat hiljem sünnimaale tagasi.»

«Baseli asukoht Euroopas teeb sellest ideaalse koha, kus tähistada muusika võimu inimeste ühendamises. Traditsiooni ja innovatsiooni erilise koostisega peegeldab Basel Eurovisiooni lauluvõistluse hinge,» nentis Österdahl. 

Šveits korraldas ja ühtlasi ka võitis esimese Eurovisiooni lauluvõistluse 1956. aastal prantsuskeelse looga «Rafrain».

Järgmine võit Šveitsile oli aastal 1988, kui toona veel tundmatu Kanada lauljanna Celine Dion laulis end ballaadiga «Ne Partez Pas Sans Moi» esimesele kohale.

Kolmas võit tuli 36 aastat hiljem, 2024. aastal Rootsis, kui Nemole ulatati võidukarikas loo «The Code» eest.