/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/20/16302635t1hfa09.jpg)
«Lõuna-Eestis, Viljandi ja Nuia kandis oli väga palju rahvast, kohati seisti isegi mitmes reas,» meenutab president Alar Karis 1989. aasta augustis toimunud Balti ketti.
President Alar Karis meenutab Balti ketti: mahtusime neljakesi sinna lahedalt ära
23. augustil 1989. aastal toimunud Balti ketist möödub tänavu 35 aastat. Ka president Alar Karisel on ajalukku kirjutatud päev selgelt meeles.
«Mul on siiani meeles need kolm sõna… Vabadus! Brīvība! Laisvė!» kirjutab Karis ühismeedias.
President töötas 1989. aasta kuumal suvel teadlasena Teaduste Akadeemia Eesti biokeskuses.
«Olin siis 31-aastane noor mees, pojad olid 9 ja 7 aastat vanad, abikaasa Sirje töötas Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Meie ja kaks poissi – nii me 23. augustil 1989 Tartust hommikupoole sõitma hakkasime,» meenutab Karis ja lisab, et autoks oli äia valge VAZ-21011.
«Lõuna-Eestis, Viljandi ja Nuia kandis oli väga palju rahvast, kohati seisti isegi mitmes reas.»
Nii sõideti perega Läti piirile lähemale. «Seal oli inimesi hõredamalt ja meie neljakesi mahtusime sinna lahedalt ära.»
«Uhke tunne oli. Et midagi suurt on juhtumas ja meie oleme ka siin, kuigi ega keegi teadnud, mis edasi saab, kuidas sündmused pöörduvad. Ja üllatus oli ka: kuidas nii palju inimesi on nüüd korraga välja tulnud, Eestis, Lätis ja Leedus, vabatahtlikult. Pidu oli, nagu oleks suur sünnipäev olnud. Meie oleme siin! Eesti eest! Selline oli tunne. Et meie riik ja meie rahvas. See on midagi sellist, mida saabki kogeda väga harva, võib-olla ainult üks kord elus,» sõnab Karis.
«Nüüd üks kolleeg küsis, miks ma sinna sõitsin? Sest oli Balti kett. Sa ei saa ju ainult televiisori ees üksteisel kätest kinni hoida. Selleks tuligi Balti ketti sõita.»