/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/04/14183748t1hcb92.jpg)
«Viimased nädalad on toonud palju traagilisi teateid liiklusest,» alustas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre oma sotsiaalmeedia postituses ja pani kõigile südamele, et midagi peab päriselt muutuma.
Urmet Tambre traagiliste liiklusõnnetuste valguses: hullem on valu ja õud lähedaste silmis
Lõppenud nädalavahetusel toimus Laulasmaal traagiline õnnetus, kus hukkusid kaks 17-aastast noormeest. Selle ja teiste traagiliste liiklusõnnetuste valguses postitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, kes on sel nädalal ka Põhja piirkonna operatiivjuht, oma avalikule Facebooki seinale tähtsa postituse.
«Viimased nädalad on toonud palju traagilisi teateid liiklusest. Lõppenud on elud, mis pole veel õieti alatagi jõudnud. Politseinikuna olen näinud sündmuskohtadel seda valu, mida tunnevad õnnetusse sattunud. Need on kohutavad vaatepildid,» tõdes Tambre ja lisas kurvalt: «Kuid kohati veel hullem on valu ja õud nende lähedaste silmis, kellele politseinikud viivad selle kõige kurvema teate.»
«Ütlen viimasel ajal ise ja olen kuulnud ka teisi ütlemas teele suunduvatele lähedastele, et palun helista mulle kohe, kui oled kohale jõudnud. Aga sõnad ei hoia ära halvimat ega taga, et teised on liikluses hoolsad.»
Tambre rõhutas: «Midagi peab päriselt muutuma selleks, et me ei kardaks enam autoga teele suunduva lähedase elu pärast. Piirkiirusega sõitev juht ei tohi tunda, et ta on punniks ees, vaid temast mööda sõitval juhil peab olema häbi, et ületab kiirust. Kollase fooritule taga peatuv juht ei tohiks kuulda selja tagant närvilist signaalitamist. Ja pidevalt uute sõnumite saabumistest märku andev telefoniekraan ei tohi olla liikluses osaledes prioriteetne.»
«Politsei üksi ei saa ega suuda liiklust turvaliseks muuta, kui juhid reegleid eiravad,» pani Tambre südamele: «keskkonna paremaks ja turvalisemaks muutmiseks on vaja kõigi ühiseid pingutusi, tegusid ja head eeskuju.»
«Juba õige pea on linnatänavad täis suuremaid ja väiksemaid koolijütse, kellest osa esimest korda iseseisvalt suurde liikluskeerisesse astuvad. Palun teeme nii, et nad kõik jõuaksid ohutult kodust kooli ja tagasi. Ikka selleks, et lapse telefonikõne asemel, kus teatatakse rõõmsalt, et olen kodus, ei peaks ukse taga nägema vormis tõsise näoga politseinikku.»