:format(webp)/nginx/o/2024/08/16/16292659t1hbf3f.jpg)
Suurbritannias Lõuna-Inglismaal Wiltshire’is Salisbury tasandikul asuva megaliitehitise Stonehenge'i iidne rituaalne tähendus on endiselt mõistatus, kuid teadlased on sammuke lähemal mõistmisele, kuidas kuulus kiviring loodi.
Monumendi keskel asuv ainulaadne lame kivi toodi Lõuna-Inglismaale Kirde-Šotimaa kõige kaugemast tipust, teatasid teadlased ajakirjas Nature. Pole selge, kas viie meetri pikkune kivi transporditi paadiga või mööda maad. Selle teekonna pikkus on üle 740 kilomeetri, teatab Fox News.
«See on üllatus, et see on pärit nii kaugelt,» ütles Exeteri ülikooli arheoloog Susan Greaney, kes ei osalenud uuringus.
Stonehenge Altar Stone came from Scotland, study findshttps://t.co/puWlR5K5xV
— The Week (@TheWeek) August 15, 2024
Rohkem kui sada aastat uskusid teadlased, et Stonehenge'i keskne liivakiviplaat, mida pikka aega kutsuti «altarikiviks», pärineb Walesile palju lähemalt. Kuid mõnede teadlaste eelmisel aastal läbi viidud uuring näitas, et kivi ei vastanud Walesi liivakivimoodustiste geoloogiale. Kivi tegelik päritolu jäi siis teadmata.
Meeskond ei saanud uurimise jaoks Stonehenge’i kivi ära viia, selle asemel analüüsiti mineraale kivimitükkides, mis olid kogutud eelmiste kaevamiste käigus, millest mõned pärinevad 1840. aastatest. Nad leidsid vaste Šotimaa kirdeosas asuvas Orcadian Basini liivakivist, piirkonnas, mis hõlmab nii Šoti poolsaare tipu kui ka Orkney saari.
«See geoloogiline «sõrmejälg» ei kordu Ühendkuningriigis üheski teises settepiirkonnas,» ütles Aberystwythi ülikooli geoloog Nick Pearce, kes on uuringu kaasautor.
Must we rewrite #Stonehenge's history? No! But news that the Altar Stone came from NE Scotland is sensational. It widens horizons & suggests the monument was very much part of a Neolithic world spanning the UK.
— Mike Pitts (@pittsmike) August 14, 2024
My key takeaways in thread below... 1/6 pic.twitter.com/lfYxsVcmKf
Greaney ütles, et kivi nii kaugele transportimise keeruline logistika näitab nende kahe iidse Suurbritannia piirkonna kõrget koordineerimise ja kultuurilise sideme taset.
Stonehenge ehitati umbes 5000 aastat tagasi mitmes järgus ja kivid, mis moodustasid erinevaid ringe, toodi kohale erinevatel aegadel. Kivide paigutus võimaldab suvisel pööripäeval näha päikesetõusu läbi kivirea. Stonehenge'i südames, praegu teiste kivide all asuva «altarikivi» iidne eesmärk on endiselt mõistatus.
This mornings Aurora over Stonehenge 🤩 Photo credit Nick Bull 👏👏👏#aurora #auroraborealis #NorthernLIghts #beautiful #stonehenge #July #summer pic.twitter.com/IDtTqA2PTz
— Stonehenge U.K (@ST0NEHENGE) July 26, 2024
«Stonehenge ei ole asustuskoht, vaid tseremoonia või rituaali koht,» ütles Heather Sebire, English Heritage'i vanemkuraator, kes ei osalenud uuringus. Ta ütles, et varasemad arheoloogilised väljakaevamised ei ole avastanud tõendeid sellel paigal pidutsemise või igapäevase elamise kohta.
Varasemad uuringud on näidanud kultuurilisi seoseid – näiteks keraamika stiilide sarnasusi – Stonehenge’i ümbruse ja Šotimaa Orkney saarte vahel. Teised Stonehenge'i kivid on pärit Lääne-Walesist.
Kuigi Suurbritannias on palju teisi neoliitikumi kiviringe, on Stonehenge'i puhul ainulaadne kaugus, kust kivid on pärit, ütles uuringu kaasautor Richard Bevins Aberystwythi ülikoolist.