Kui naised 1928. aastal Hollandi Amsterdami olümpiamängudel esimest korda kergejõustikus võistlesid, kandsid nad avaraid T-särke ja laiu lühikesi pükse, mis olid mõnikord vööga kokku tõmmatud. Nende – tuule alla võtnud, selgelt mitteaerodünaamiliste – rõivastega tänapäeval ei lendaks (sõna otseses mõttes), kuna kaasaegsed naissprinterid, tõkkejooksjad ja kaugushüppajad kannavad tihedast liibuvast spandex'ist varrukateta spordisärki, mis jätab naba paljaks ja madala värvlikohaga liibuvaid püksikuid, mille eesmärk on vähendada takistust ja hõõrdumist.
Aga kui paljastav lõige on liiga paljastav? See küsimus kerkis esile, kui spordikaupade tootja Nike avalikustas aprillis toimunud esitlusel USA sportlaste 2024. aasta Pariisi olümpiamängude meeste ja naiste võistluskomplektid ning pilt kahest kõrvuti asetsevast mannekeenist levis sotsiaalmeedias. Vasakul oli meeste vormiriietus põlvedeni ja keskmise pikkusega lühikeste pükste kombinatsioon; paremal näis naiste trikoo tõusvat ohtlikule kõrgusele, sest jalgevahe osa oli kitsas ja paljastas mannekeeni plastist häbemeluud, kirjutab CNN.