:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16258580t1h57e8.jpg)
3 augustil tähistatakse Setomaal iga-aastast Seto kuningriigi päeva. Nüüd juba 30. korda ja sedapuhku Obinitsa külas. Juku-Kalle käis juba enne kohal – Obinitsa naaberkülas Uusvadal – ja uuris, mida seal toimetatakse. Juuresoleval videol näedki ehedat Seto elu Uusvada külas. Räägitakse piiriäärsest kultuurist, tõmmatakse lõõtsa, tehakse maa-alust lammast ning valmistutakse igati Kuningriigi päevaks.
Siinses videos vaatame Uusvada kultuuriküla, millele on elu tõsiselt sisse puhutud ja kus on uudistajatele lahti ka Külamaja, kus saab tube üürida. Obinitsa külje all.
Kui keegi käis 1994. aastal Obinitsas, esimesel Kuningriigi päeval ja läheb sinna ka nüüd, 30 aastat hiljem, on tal palju äratundmisrõõmu.
Seto kuningriigi päev on ajaproovile hästi vastu pidanud. Ja Seto kuningriik on vaid kolm aastat noorem kui Eesti Vabariik.
Kui keegi, kes käis 1994. aastal Obinitsas, esimesel Kuningriigi päeval ja läheb sinna ka nüüd, 2024, 30 aastat hiljem, on tal nii äratundmisrõõmu kui ka palju uut.
Seto kuningriigi ürituse külastajate hulk on paisunud vähemalt kümnekordseks. Esikohal on siin endiselt seto kultuuri näitamine ja tutvustamine, oma rahva kokkusaamine ja meeldiv ajaveetmine. Valitakse parimaid traditsiooniliste toitude ja jookide valmistajaid, sõnolist ja vägimeest.
/nginx/o/2024/07/31/16258581t1h58be.jpg)
Igal aastal toimub ka Seto kuningriigi sõjaväeparaad, sest ilma korraliku, toimiva sõjaväeta pole kuningriiki. Ilma liialdamata võib öelda, et setoda sõjaväe marssimine vaimustatud publiku ees on üks kõige fantaasiarikkamaid, kentsakamaid, lahedamaid ja veidramaid riiklikke üritusi, mida üldse ette kujutada võib.
Insenerid ei puhka aasta otsa ja eriskummalisi masinaid, mida suu ammuli paraadil vahtida, jätkub kümneid ning kümneid.
Insenerid ei puhka aasta otsa ja eriskummalisi masinaid, mida suu ammuli paraadil vahtida, jätkub kümneid ning kümneid. Lisaks on Setodel ka Rein Järvelille juhitav pank ning oma raha – seto kroon, mille kurss euroga täpselt 1:1.
/nginx/o/2024/07/31/16258582t1ha93c.jpg)
Seto kuningriigi idee tekkis folkloristil ja hilisemal mitmekordsel ülemsootskal Paul Hagul, kes käis välja mõtte luua üheks päevaks aastas oma kuningriik, Aare Hõrn ja veel mitmed Obinitsa aktiivsed inimesed haarasid sellest kinni ning asusid korraldama. Aare soovis õpetada, kuidas üks õige seto kuningriigi alamana peaks olema, Paul leidis, et võiks valida välja meistrimehed. Ideed liideti kokku ning laupäeval, 20. augustil 1994. aastal kuulutati Obinitsa kooli hoovil välja esimene Seto kuningriik.
Setode viljakusjumal Peko magab Petseri kloostri liivakoobastes ning tema asemel oli vaja maapealset asevalitsejat. Uut kuningat ei saa ju valida, kuni eelmine veel elab. Ühel hetkel jääks Setomaale väga vähe inimesi, kui kogu aeg päid maha võtta, seetõttu otsustati just asemiku kasuks, meenutasid ühed esimestest eestvedajatest Paul Hagu ja Aare Hõrn. Esimeseks kuningriigipäevaks määrati korraldajate poolt ülemsootskaks Vello Anipai, kuid kohe esimesest aastast valitakse päeva lõpus uus ülemsootska, kes valitseb järgmise kuningriigipäeva valimisteni.
30 aasta jooksul on ülemsootska ametit pidanud kokku juba pea paarkümmend inimest – Paul Hagu ja Evar Riitsaar lausa neljal korral, Aare Hõrn, Inara Luigas, Ahto Raudojaja Aarne Leima kahel.
Kandidaat seisab pakule (mõnel korral olude sunnil ka näiteks lauale) ja võitjaks osutub see, kelle sappa koguneb kõige pikem rivi.
Ülemsootska ehk Peko asemiku ametiülesanded on aja jooksul päris palju muutunud. Kui kõige esimese, korralduskomitee poolt paika seatud ülemsootska tööks oli päeva juhtimine, siis praegu ei tähenda see enam ühepäevast ametit, vaid nõuab juba tervet aasta endale. Ühest hetkest alates sai ülemsootskat ka Eesti presidendi vastuvõtu iga-aastane külaline.
2008. aastal ülemsootskaks valitud Silver Hüdsi meenutas, et ametis oldud aasta jooksul haaras ta 75 korral Kiiora – kuningasaua – nurgast, et ülemsootskana kuhugi üritusele minna.
/nginx/o/2024/07/31/16258583t1h98f3.jpg)
Päeva üheks tähtsamaks osaks ongi uue ülemsootska valimine. Kui esimesel neljal aastal valiti ülemsootska hääletussedeliga, siis 1998. aastal Meremäel kutsuti ellu uus valimiskord. Kandidaat seisis pakule (mõnel korral olude sunnil ka näiteks lauale) ja võitjaks osutus see, kelle sappa kogunes kõige pikem rivi. Kui varasemalt oli rivi lihtne hallata, siis hiljem oli vaja appi võtta nöör, mille üks ots oli paku küljes ning millest kõik hääletada soovijad kinni hoidsid.
Naljatamisi on kutsutud sellist valimisviisi ka maailma kõige demokraatlikumaks.
Juba esimesel kuningriigipäeval Obinitsas leiti parim sõnoline, sõira-, õlle- ja veinimeister ning vägimees.
Lisaks ülemsootskale valitakse igal aastal ka meistrimehi. Esimesel kuningriigipäeval Obinitsas leiti parim sõnoline, sõira-, õlle- ja veinimeister ning vägimees. Järgmistel aastatel on järjest lisandunud mitmed muud alad, milleta uuemal ajal kuningriigipäeva enam ette ei kujuta, nagu näiteks parima karguse- ja kasatskitantsija, handsa-, leivategija ning käsitöömeistri valimine.
Aeg-ajalt on proovitud ka selliseid alasid, millel pikka kulgu polnud. Nii on parimat kuninga naljategijat ja pesupesijat valitud vaid ühe korra.
/nginx/o/2024/07/31/16258584t1h721f.jpg)
Esimesed kaks Seto Kuningriigi päeva toimusid Obinitsas ja alles seejärel hakati külakorda käima ning igal aastal sai üks neljast Setomaa vallast õiguse pidu korraldada.
Sama kindel, nagu on kuningriigi päeva avamisel ülemsootska tervitus, on ka see, et temaga tulevad kaasa Peko käsud terveks päevaks. Tegu on seadustega, mille järgi kõik Kuningriigi alamad peavad käituma ning muidugi on ette nähtud sanktsioonid neile, kes neid ei järgi. Näiteks pannakse joogiga liialdama või taplema kippuvad inimesed tiiki likku, kuni parem hakkab.
Alati rahvale palju nalja pakkuv käskude nimekiri sisaldab endas nii korraldust Seto lipust ühtegi teist lippu mitte kõrgemale tõsta, sätestab ametliku keelena seto keele, kuid juhib ka tähelepanu, et lisaks Peko enda käskudele tuleb järgida ka muul ajal kehtivaid seadusi – Eesti Vabariigi seadusi.
Setomaa sai päris enda ametliku lipu alles 2004. aastal, kui Seto Kongressil võitis 17 häälega konkureeriva kavandi nelja hääle vastu praegune vöökirjaga ristilipp.
/nginx/o/2024/07/31/16258577t1hfd0c.jpg)
Värvide üle polnud pikka arutelu. Kuna punane ja valge on olnud läbi aegade setodele justkui rahvusvärvideks, siis leiti, et need peaksid olema esindatud ka lipul.
Peaaegu kõigi Seto valdade koolide ja vallamajade ees lehvivad Seto lipud ning muuseume, söögikohti ja tavainimesi on ärgitatud oma maja külge pisikesi majalippe kruvima. Lippe on aasta-aastalt näha aina rohkem.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)