/nginx/o/2012/04/13/1053252t1h439f.jpg)
Rootsi uurijate sõnul on naiste ja laste esmapäästmine hukkuvalt laevalt müüt.
Rootsi uurijad: laevahukust pääsevad vaid kõige tugevamad, Titanic oli erand
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uppsala ülikooli teadlased Mikael Elinder ja Oscar Erixson uurisid ajavahemikul 1852 – 2011 aset leidnud 18 laevahukku, kirjutab Dagens Nyheter.
Uuring näitas, et aluse meeskonnaliikmetel ja meestel on suuremad šansid eluga pääseda kui naistel.
Selle puhul on erandiks vaid kunagine luksuslaev Titanic, millelt pääses eluga enam naisi kui mehi.
Uurijate sõnul lõi 100 aastat tagasi aset leidnud laevaõnnetus pildi, et inimesed käituvad mereõnnetuse korral alati moraalist ja eetikast lähtuvalt.
«Õnnetuse tekkides ootame teatud sotsiaalsetele normidele allumist: meeskond aitab reisijaid ning naised ja lapsed päästetakse esimestena. Kuid meie uuringud näitasid, et suurem tõenäosus eluga pääseda on meeskonnaliikmetel kui reisijatel. Naisi ja lapsi võib hukkuda rohkem kui mehi,» lausus Elinder.
Selle aasta alguses leidis Itaalia ranniku lähedal aset õnnetus kruiisilaeva Costa Concordiaga.
«Costa Concordia kapteni käitumine, laevalt lahkumine, ei ole erand, vaid laevaõnnetuse puhul reegel,» selgitas Elinder.
Uurijad kinnitasid, et naiste Titanicult päästmise taga ei olnud britilik härrasmehelikkus. Tegemist oli pigem sellega, et kapten andis tüürimeestele käsu lasta maha mehed, kes enne naisi ja lapsi püüavad päästepaatidesse pääseda.
«Tulemused näitavad, et laevahukus jäävad ellu need, kellel on selleks kas head füüsilised eeldused või nad on õigel ajal õiges kohas. Igaüks võitleb enda, mitte kellegi teise elu eest. Inimestel käivitub katastroofiolukorras ellujäämisinstinkt,» lisasid rootslased.