:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/04/16268857t1hf5a0.jpg)
«Võin kindlalt öelda, et minu lapse elu päästis kiiver, sest ta ilmselt põrkus peaga vastu seina,» rääkis 15aastase nooruki ema möödunud nädalal Saue vallas Veskitammi tunnelis juhtunud rängast õnnetusest. Ühismeedias puhkes seejärel elav arutelu, et sealne ristumine ongi väga ohtlik ning miks keegi midagi ette ei võta. «Ristumistega tunnelid on täiendava ohu allikad, kui ristumisel ei veenduta ristmikule väljumise ohutuses,» märgiti Saue vallavalitsusest.
«Tõukerattur, kes pealtnägijate sõnade kohaselt sõitis meeletu kiirusega, kiivrit ei kandnud ja on vist raskes seisus,» lisas nooruki ema infot õnnetuse kohta.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Britta Sepp ütles toimetusele, et politsei sai teate Laagri alevikus Pärnu maantee ja Veskitammi ristmiku juures toimunud õnnetusest 29. juulil kella nelja paiku pärastlõunal.
«Kergliiklusteede ristmikul põrkasid kokku elektriline tõukeratas, mida juhtis 39-aastane naine, ja jalgratas, mida juhtis 15-aastane poiss. Poiss kandis kiivrit, naine mitte. Liiklusõnnetuse tagajärjel said mõlemad juhid kannatada ja nad viidi haiglasse,» märkis Sepp ja lisas, et õnnetuse täpsemad asjaolud selgitatakse välja menetluse käigus.
Lisaks sellele on suvel samas kohas registreeritud üks kergliikuriga kukkumine 13. juunil.
Kiiver võib päästa elu!
Õnnetusse sattunud poisi ema lisas, et seal seistes ja abi oodates möödus temast palju erinevas vanuses lapsi nii ratastel kui tõukeratastel ja paljudel ei olnud kiivrit või rippus kiiver lenksu küljes. Lisaks ei vaevutud naise sõnul ka väga vaatama, kas kuskilt poolt kedagi tuleb.
«Palun pöörake laste tähelepanu sellele, kui oluline on kiivri kandmine. Üks hetk ja teie elus võib kõik muutuda! Täna Nõmme poole sõites ei arvanud ka mina, et mõni hetk hiljem seisan selle sireenidega vastu tulnud politseiauto kõrval ning ootan pisarates ja paanikas kiirabi,» kirjeldas ta juhtunut.
«Meie lapsed läbivad pidevalt seda tunnelit! Minge seiske seal ristil ja vaadake, mis tunne tekib,» hoiatab naine kohalikke, lisades, et «see on täielik surmalõks null nähtavusega».
:format(webp)/nginx/o/2024/08/04/16268858t1hd96a.jpg)
«Need kaks udust ja grafitiga ära soditud peeglit ei ole seal abiks. Siinkohal on vallal mõtlemise koht, kuidas selline ristmik ohutuks teha,» märgib ta lõpetuseks.
Saue valla elanike Facebooki gruppi tehtud postituse kommentaarides on teemaalgatajaga ühel meelel paljud teisedki.
«Seal toimuvad pidevalt kokkupõrked. Just hiljuti põrkasid kokku kaks jalgratturit. Väga ebaõnnestunud ja ohtlik lahendus, ei julge laste ja koertega seal liikudagi,» kirjutas üks, kellele teine vastas, et ristmik on juba projekteeritud ohtlikuna. «Sest alates avamisest on märgid «Ohtlik ristumine» vms. Seega täiesti teadlik valik,» põhjendas ta.
«Siinkohal peaks vald kiirust piirava lahenduse ehitama lisaks muudele meetmetele. See pole kahjuks ainuke ohtlik tunnel vallas,» nõustub kolmaski. Lahendusi pakutakse aga veel: «Tõkkepuud nagu raudteeületuskohtades, mis sunniks ratturit rattalt maha tulema.»
«Aasta tagasi sõitsin ka mina Saue poolt rattaga linna poole. Jäin lausa tunnelis seisma, kuna tundus olevat null nähtavus. Pistsin vargsi nina nurga tagant välja ja suurel kiirusel sõitis mulle rattaga otsa tütarlaps. Minu ratas sai viga, korv lendas teise tunneli otsa, ehmatus oli suur ja sain ikka põrutada ka. Õnneks suuremaid vigastusi ei olnud, kuna mina praktiliselt seisin nurgal ja piilusin, et kas on ohutu... Tütarlaps lausus vaid, et oih, vabandust, ja sõitis edasi,» jagatakse ka lugusid seal varem toimunud õnnetustest.
Tõuksiterror?!
Lisaks leiab nii mõnigi, et kas prioriteet ei peaks üldsegi olema «see tõuksiterrori lõpetamine». «Tõuksisõitja kannab kiivrit ja siis kihutab meeletu kiirusega otsa jalakäijale, näiteks väiksemale lapsele või liikumispuudega inimesele, kes pole võib-olla suutelised kiiresti tegutsema. Kuna tõuksisõitja kannab kiivrit, siis tema pääseb kergelt, jalakäija ei pääse. Kas jalakäijatele siis ka kiiver pähe? Või isegi raudrüü ümber?» arutleb üks ja pakub, et tõukeratastele tuleks kiirusepiirajad peale panna.
«On see tunnel üldse valla korraldada? Siin peaks vaatama suuremat pilti ja tuhka pähe raputama projekteerijatele, sealhulgas liiklusohutuse järelevalvele. Suur korralagedus on ju ka elektritõukerataste võimsuste ja kiirustega. Ringluses on üsna palju tõukse, mille lõppkiirused on 70–100 km/h. Sama on rolleritega ja n-ö rollerautodega. Rääkimata sellest, et puuduvad pädevad juhiload liikluses osalemiseks,» arutleb üks ja küsib, kelle tegemata töö see on.
Saue vallavalitsusest laekunud vastuse kohta sõnas vallavalitsuse avalike suhete juht, et tegemist on Saue vallavalitsuse seisukohaga, mistõttu ei soovinud ta ühtegi kõneisikut eraldi välja tuua.
Avaldame seisukoha siinkohal muutmata kujul täies mahus:
«Veskitammi tunneli projekteerimisel ei ole ohutus kindlasti jäetud tagaplaanile. Selle kavandamisel oli turvalisuse teema mitmel korral põhjalikult arutelul. Tavapärasest kitsamad olud ja vajadus lahendada läbiv liiklus mõlemal suunal ei võimaldanud teistsuguseid lahendusi kui täna – seda vaatamata ühistele aruteludele projekteerijatega.
Valla ettepanek omal ajal oli rajada tunnelisse füüsilised tõkked, mis takistaksid inimestel ristumiskohta suure kiirusega välja sõita. Erinevad arvamusgrupid toona vaidlustasid sellise meetme, kuna see võinuks hakata ebaproportsionaalselt takistama nende sõnul eri tüüpi kergsõidukite vaba vooglemist. Füüsilised tõkked olnuks ka liikumistakistused ratastooli ja lapsevankriga liikujatele. Samuti tuleks need eemaldada talviseks ajaks, et teostada lumetõrjet.
Täna on turvalisuse tagamiseks tunnelite ristumiskohta paigaldatud peeglid, nagu paljudes piiratud nähtavusega kohtades linnapildis näha võib, ning punase värviga on püütud märgistada potentsiaalset ohutsooni. Eelduseks on olnud, et domineeriv osa liiklejatest on seal korduvliiklejad ja liikluskorraldus on neile tuttav.
Juhtunud õnnetuse vaatest on vald jätkuvalt seisukohal, et füüsiline liikumiskiiruse piiramine on tunnelite ristumiskohal asjakohane, sest varem või hiljem keegi taas ignoreerib ristumise olemasolu ja seda, et liiklusreegleid tuleb järgida ka kergliiklusteedel.
Milline lahendus tuleb, ei ole täna veel selge. Hetkel toimuvad selle üle arutelud, aga püüame mingi täiendava meetme rakendada kiiresti. Ristumistega tunnelid on täiendava ohu allikad, kui ristumisel ei veenduta ristmikule väljumise ohutuses. Tunneli kavandamisel ei olnud kahjuks võimalik ristumiskohta vältida.»
Teatud meetmed ohutuse tõstmiseks on juba ette võetud
Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna juhataja Viktor Kisseljov ütles toimetusele, et õnnetuste vältimiseks peab kergliikurijuht täitma liigeldes liiklusseadusest tulenevaid kohustusi – jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peab vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.
«Arvestades olemasolevat olukorda, on teatud meetmed liiklusohutuse tõstmiseks (sh kergliikurite kiiruse piiramiseks) juba ette võetud. Kõnealusel ristmikul on ettevaatlikkusele suunavaid meetmeid juba arvukalt kasutusele võetud – hoiatusmärgid enne tunneli ristumiskohale minemist, kogu ristumisala on punaseks markeeritud, valged teega risti olevad markeeringud kõikides suundades,» loetles Kisseljov ja lisas, et enne ristumiskohale jõudmist on nurga taha nägemiseks paigaldatud ka liikluspeeglid, mis paraku langesid vandaalide ohvriks.
Rikutud peeglid saavad Kisseljovi sõnul asendatud. Ühtlasi teeb ta ka üleskutse: «Kui märkate liiklustaristu rikkumist, siis palun sellest teada anda. Transpordiamet korraldab olemasolevate liikluskorraldusvahendite seiskorra ülevaatamise ja vajadusel selle uuendamise.»
Kisseljov rõhutab, et liiklus on täielikult ohutu vaid siis, kui kõik liiklejad järgivad liiklusreegleid ja arvestavad üksteisega, on olemas ohutu taristu, kus liiklusriskid on miinimumini viidud, ja liiklejatel on olemas ohutunne.