VIDEO ⟩ Tallinnas algas ülemaailmne reservväelaste kogunemine

Foto: Natalja Zjuzkova/Elu24

Eesti Kaitsevägi annab teada, et esmaspäeval algas Tallinnas rahvusvaheline reservohvitseride kogunemine, mis toob kokku pea 700 reservväelast 28 riigist. 

Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo avas esmaspäeval kell 17 nädalapikkuse kogunemise piduliku rivistuse ja pärja asetamisega Vabadussõja võidusamba juurde.

Lisaks NATO ja partnerriikide reservohvitseridele saabuvad Eestisse osalejad Lõuna-Aafrika Vabariigist, Tuneesiast ja Botswanast.

«Jätkuv sõjategevus Ukrainas on näidanud, et ilma reservväelasteta täna sõda ei peeta. Reservväelased võtavad vajadusel üle rühmade ja kompaniide juhtimise ning on valmis täitma tegevväelaste ülesandeid. Arusaam teiste riikide reservvägede võimekustest ja tööpõhimõtetest aitab meil vajadusel kiiresti üksteist toetada,» ütles kogunemist korraldava rahvusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve) president kolonelleitnant Toomas Luman. «Reservväelaste panus on valdav küber- ja infooperatsioonides, sõjaõiguses, sõjameditsiinis ja paljudes teistes valdkondades, kus on võrdselt olulised nii erialased kui ka sõjalised teadmised,» lisas ta.

Kogunemise raames kohtub CIORi õiguskomitee Eesti riigiprokuratuuri ja teiste õiguskaitseasutuste esindajatega, kellega arutab sõjakuritegude uurimise küsimusi Ukrainas. Meditsiiniohvitseride seminar käsitleb meditsiiniabi andmist lahinguolukorras, toetudes viimastele Ukraina kogemustele. Oma koostööõppused viivad läbi küberväelased ja tsiviil-sõjalise koostöö ohvitserid.

Neljapäeval, 1. augustil esinevad reservväelastele konverentsil «Mobilisatsioon ja sõja algusfaas» endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, brigaadikindral John Kendall Ühendkuningriigist, julgeolekuekspert Rainer Saks ning teised sõjanduse asjatundjad.

Kogunemise osa on traditsiooniliselt sõjaväeline mitmevõistlus, kus militaarsportlased võtavad mõõtu laskmises, orienteerumises, sõjaõiguses ja meditsiinis ning läbivad takistusrajad maal ja vees. Samuti paneb CIOR igal aastal rõhku reserv- ja tegevväelaste inglise ning prantsuse keele parendamisele keelekursuste korraldamisega.

Eesti on olnud CIORi juhtriik alates 2022. aastast. «Eesti eesistumine langes aega, mil Ukrainas on käimas täiemahuline sõda. Oleme jaganud rahvusvahelise reservväelaste kogukonnaga Eesti kogemust reservväe arendamisel ning juhtinud tähelepanu Ukrainas toimuvale reservväe vaatekohast,» ütles CIORi peasekretär major Andre Lilleleht. Algaval kongressil annab Eesti juhtimise üle Põhjamaade ühendpresidentuurile, mis juhib CIORi järgmised kaks aastat.

1948. aastal loodud rahvusvahelisse reservohvitseride organisatsiooni kuuluvad täna 28 NATO liikmesriigi ja kuue assotsieerunud riigi esindajad. CIOR esindab reservväelasi NATO sõjalises komitees ja nõustab NATOt reservvägede küsimustes. Eesti ühines CIORiga 1999. aastal.

1997. aastal loodud Eesti reservohvitseride kogu ühendab pea 400 reservohvitseri ja allohvitseri ning peab oma eesmärgiks kaitsetahte kasvatamist ja riigikaitse toetamist.

Vaata väikest videoklippi Vabaduse väljakult: