:format(webp)/nginx/o/2024/07/23/16240754t1hffff.png)
«Neli neist on sellised, kus autojuht võiks samamoodi tavalisest jalgsi liikujast üle sõita,» viitas kodanik politsei jagatud videole, millega illustreeriti elektriliste tõukerataste õnnetusi Eestis. Samal ajal kui viimased on kasvutrendis, on ilmselge, et alati ei ole süüdi kergliikurijuht.
«Võrreldes eelmise aastaga on Eestis liikluses viga saanud 17 protsenti rohkem elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit kasutanud juhti. 70 protsenti õnnetustest juhtub Harjumaal,» kirjutati liiklusjärelevalve Facebooki kontol jagatud postituses.
Veel toodi välja, et keskmine kergliikuriga õnnetusse sattunu on 31-aastane mees ja pea pooled, 45 protsenti õnnetustest toimuvad ajavahemikus 21.00–6.00. Enam kui pooled neist ehk 63 protsenti, kes elektrilisel tõukerattal peale üheksat õhtut sõidavad, on enne tarvitanud alkoholi.
«Enim on tõusnud nende õnnetuste hulk, kus kasutatakse isiklikku elektrilist tõukeratast ja kahjuks tuvastatakse sageli, et tegemist ei ole seaduse mõttes kergliikuri, vaid hoopis mootorsõidukiga (piiraja eemaldatud, mootor võimsam kui lubatud) ning sellise sõiduki kasutamine avalikus liikluses ei ole lubatud.»
Kurva statistika illustreerimiseks jagati videoklippi, milles on välja toodud kaheksa õnnetust.
«Neli neist on sellised, kus autojuht võiks samamoodi tavalisest jalgsi liikujast üle sõita,» viitas keegi õnnetustele postituse kommentaarides.
Liiklusjärelevalve sotsiaalmeediakonto nõustus, et alati ei ole süüdi kergliikurijuht.
«Tegemist on illustreeriva videoga ja mitte igas õnnetuses ei ole kergliikurijuht süüdi. Liikluses osalemine eeldab alati teistega arvestamist ning mõistmist, et kõik võivad eksida,» märgiti lisaks.
Algsele postitusele on täiendavalt lisatud ka järgmine lause: «Videosalvestis on illustratiivne ja mitte kõigis õnnetustes ei ole süüdi kergliikurijuhid.»
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)