ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Dalai-laama 89. sünnipäeva puhul külastab Elu25 tema residentsi Dharamshalas. Tee retk kaasa!

Tema pühadus dalai-laama sai 6. juulil 89aastaseks. Sel puhul monteeris Juku-Kalle Raid kokku video Eesti delegatsiooni visiidist dalai-laama juurde. Vaatame, kus ta elab ja mida maailmast arvab. Videos astub üles ka budismi instituudi eestvedaja Sven Grünberg.

Dalai-laama on ilmselt nüüdisaegse maailma kõige tuntum pagulane. Oma 89 eluaastast on ta veetnud paguluses suurema osa – 1959. aasta märtsist kuni tänaseni ehk ühtekokku üle 56 aasta. Ta oli kodumaalt lahkudes vaid 23aastane. Seni ei ole tal olnud võimalust tagasi pöörduda ning Tiibetit uuesti näha.

Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed (Juku-Kalle Raid, Henn Põlluaas, Tarmo Tamm) väisasid Dharamshala linna Põhja-Indias, kus elab dalai-laama ning asub Tiibeti pagulasvalitsus. Rühma juhtis Roy Strider, Postimehest oli kaasas Andres Herkel.

Praktiseeriva budistina läheb dalai-laama järjekindlalt seda teed, et maailma valu kaastunde abil leevendada. See väljendub ka tema suhtumises Hiina võimudesse. Kommenteerides Hiina RV mõjuvõimu kasvu, väljendus ta hiljaaegu taas eht dalailaamalikult: «Ma ei arva, et nad on tugevad. Jah, võib-olla relvastuse ja majanduse poolest, kuid oma moraalsetes põhimõtetes on nad väga nõrgad. Kogu nende ühiskond on täis usaldamatust ja kahtlustusi. Sellele tuleb kaasa tunda.»

Võib uskuda, et maailm armastab dalai-laamat just selle filosoofia pärast. Tiibeti vastupanu ei ole reeglina vägivaldne. Seda enam naeruvääristab dalai-laama nimetamine separatistiks, lõhestajaks või vaenuõhutajaks pigem nimetajaid endid.

Dalai-Laama: «Tänan teid väga siia tulemast. Olen siin Tiibeti põgenik, kuid siin käib palju inimesi üle kogu maailma, idast, läänest, põhjast ja lõunast, et mind Dharamshalas külastada. Ja ma olen alati rääkinud inimliku kaastunde väärtustest… Niipea, kui me sünnime, peegeldab ema meile, et me kõik vajame südamlikkust – just seda, mida ema meile annab. See on tegelikult ellujäämise küsimus. Seega püüan lihtsalt selgitada meie olemuse põhitõdesid, meie kaastunnet. See on midagi väga olulist, ükskõik kas järgite mõnd usku või mitte, see on väga oluline. Kaotasin oma kodumaa, kuid siin – ja kuhu iganes ma lähen –, pean alati inimesi oma vendadeks ja õdedeks.»

Hiina ei tunnista Tiibeti eksiilvalitsust ning on alates 2010. aastast keeldunud dialoogist dalai-laama esindajatega. India tunnustab Tiibetit Hiina osana, kuid annab sellest hoolimata varju Tiibeti pagulastele.

Hiina on süüdistanud dalai-laamat püüdluses Hiinast lahku lüüa, ehkki ta on kõnelenud viimastel aastakümnetel üksnes autonoomiast.

Aga mis õieti on pagulasparlament? Andres Herkel on arvanud, et see harukordne institutsioon paneb juurdlema. Näiteks Eesti, Läti ja Leedu pagulastel tegutsesid Nõukogude okupatsiooni ajal eksiilvalitsused, kuid mitte eksiilparlamendid.

Kui dalai-laama 1959. aastal Tiibetist Indiasse asus, võttis ta kohe käsile demokraatlikud reformid, veendes pagulaskonda demokraatlikult toimiva poliitilise süsteemi vajalikkuses. Sellepärast loodi Tiibeti Keskadministratsiooni juurde Dharamshalas juba 1960. aastal seadusandlik võimuharu ehk Tiibeti Rahvaesinduskomisjon. Algselt oli see vaid 13liikmeline, Tiibeti budismi koolkondade ja ajalooliste piirkondade esindajad said seal kohad ex officio, aga formaalselt nimetas nad ametisse dalai-laama. Rahvaesinduskomisjoni liikmed andsid 2. septembril 1960 ametivande ja seda tähistatakse siiani «Tiibeti demokraatiapäevana».