:format(webp)/nginx/o/2024/06/28/16186294t1h2fa5.jpg)
Valgamaa mees Egon Raasild sattus 2020. aastal «Kuuuurija» saatesse, kuna pakkus lastekodulastele enda juures peavarju. Veelgi varem tegi Egonist loo «Pealtnägija», kus tuli jutuks mehe raske lapsepõlv ning tema lugematud sekeldused politseiga. Reede hommikul seisis Raasild kohtu ees ja kuulas otsust, mis talle ilmselgelt ei meeldinud. «Aga ma ei maksa seda, need summad käivad üle jõu,» ütleb mees summade kohta, mis tal kannatanutele ning riigile menetluskuludena tagasi maksta tuleb.
Enne seda kui süüdistatav Egon Raasild reede hommikul kahe politseiniku vahel Tartu maakohtu saali toodi, sisenesid kohtusaali kaks Antslast pärit meest. «Tean teda ammusest ajast, aga seda, et ta mulle sellise jama kokku keeras, seda ma poleks uskunud,» ütleb üks meestest Raasilla kohta. «Mopeedauto, mis mul oli, kirjutas ta teise inimese arve peale,» lisab ta. Ka teine mees, kes kohtusse kuulama tuli, on kannatanu ja seotud selle sama sõidukikelmusega.
/nginx/o/2024/06/28/16186295t1hc5ce.jpg)
Raasild siseneb kohtusaali reipal sammul ja nägu naerul. Ka istungi jooksul naerab ta mitmeid kordi, kuna peab kohtuotsuses kuuldut uskumatuks – suurt osa süüdistustest ta omaks ei võta. Samuti segab ta otsuse ettelugemisele mitmeid kordi vahele, soovides ise sõna saada. Kohati kaotab Raasild kontrolli oma käitumise üle ning toob kuuldavale roppusi. «Selliseid väljendeid kohtusaalis ei kasutata,» kutsub kohtunik teda mitmeid kordi korrale.
Nimekiri Raasillale esitatud süüdistustest tundub olevat lõputu. Kohtunik Kristina Domaškina loeb ette arvukalt kannatanute nimesid, kellelt Raasild on välja petnud väiksemaid või suuremaid summasid. Kohtunik mainib, et kohtuotsus on 50 lehekülge pikk ning tänasel istungil loetakse ette vaid väike osa sellest.
Raasilda süüdistatakse finantskelmustes, vargustes, kahes identiteedivarguses, väärkohtlemises, kaupluses toime pandud varguses. Ühe süüdistuse järgi hammustas ta korduvalt turvatöötajat, kes täitis oma tööülesandeid püüdes Raasilda korrale kutsuda. Raasild ise väidab aga Elu24 toimetusele, et tema vigastused olid suuremad kui turvatöötajal. «Ma hammustasin enesekaitseks teda, ta kägistas mind. Mu advokaat ütles, et siinkohal on tegemist kahepoolse juhtumiga, mitte ühepoolse asjaga,» ütleb Raasild. Ka poevargusi õigustab ta sellega, et varastama sundis teda raske majanduslik olukord ning ta ei pannud vargusi toime tahtlikult. Nii mõnegi poevarguse põhjuseks ütleb ta aga olevat selle, et nutikassad ei töötanud ja ta ei saanud lihtsalt kaupasid läbi lüüa.
/nginx/o/2024/06/28/16186302t1h9c15.jpg)
Märkimisväärne on aga identiteedivargus, milles Raasild kasutas tuntud näitleja ja poliitiku Malle Pärna nime, et toime panna finantskelmusi ja inimestelt raha välja petta. Sel eesmärgil suhtles Raasild Malle Pärna nimelise isiku alt. «Osa kelmusi pani Raasild toime kasutades Malle Pärna nime ja fotot,» seisab kohtuotsuses. Raasild aga väidab, et valis selle nime juhuslikult ega soovinud kasutada konkreetse isiku identiteeti.
Raasild mõisteti süüdi ka selles, et ta sõlmis operaatorfirmaga Tele 2 erinevaid lepinguid ja jättis nende eest tasumata. Kõik lepingud olid sõlmitud äriühingu nimele. Kohtuotsuse järgi võttis ta kasutusele mitmeid telefoninumbreid, et osta lotot. Kohus leiab, et mehel oli algusest peale kavatsus jätta lepingute eest maksmata.
Veel mõisteti mees süüdi selles, et alates 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta aprillini postitas ta internetti müügikuulutusi asjade kohta, mida tal tegelikult olemas ei olnud. Kui kannatanud raha ära maksid, siis nad lubatud esemeid ei saanud. «Ega ei olnudki neid asju,» ütleb Raasild kohtuniku sõnade peale tunnistades sellega oma süüd.
Kohtunik tõi välja ka piletite müügi kelmuse, millega tekitas Raasild kannatanutele kahju kokku 1085 euro ulatuses.
Kohus mõistis Egon Raasilla süüdi ning leidis, et tema süü on keskmisest suurem. «Süü on üle keskmise suur,» ütles kohtunik. Raasilla kaitsja Anne Vissak küll leidis, et karistuse määramisel tuleb arvestada mehe keerulist lapsepõlve, tema diagnoosi ja rasket isiklikku toimetulekut. Kuid kohtulik uurimine näitas, et suur osa kelmusest saadud raha kulus Raasillal näiteks hasartmängudele ja taksole, mitte eluks hädavajalikele asjadele.
Kohus määras Raasillale karistuseks 2 aastat ja 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kehtivust loetakse alates 27. detsembrist 2023. Kuigi Raasild on esitanud taotluse, et ta saaks psühhiaatrilist sundravi, ei pea kohus seda taotlust põhjendatuks.
Menetluskulud Raasilla kohtuasjas ulatuvad ligi 8000 euroni, millest 2/3 jääb riigi kanda.
«Aga ma ei maksa seda, need summad käivad üle jõu,» ütleb ta. Mees poetab kohtuniku jutu vahele ka järgmise lause enda kohta: «100 protsenti hull olen!»
/nginx/o/2024/06/28/16186304t1h715d.jpg)
Raasild väidab veel seda, et vanglast ei saagi teda vabastada, kuna tal ei ole kuhugile minna. «Tartu linn mulle elukohta ei paku, peaksin tänavale minema,» väidab mees. «Kui kohus otsustaks mind ennetähtaegselt vabastada, siis alles paari kuu pärast hakkaksin saama toimetulekutoetust,» räägib ta juhtides tähelepanu sellele, et kui vanglast vabanenud inimestel pole kuhugi minna ega pole lähedasi, kes aitaksid, ollakse sunnitud ellujäämise nimel taas seadusevastaseid tegusid korda saatma. «Varjupaika saaks minna, kus ööpäev maksab 2 eurot ja kus tuleb magada põrandal koos prussakatega,» lisab ta veel. «Mulle on öeldud ka, et kuna olen erivajadusega, siis peaksin ma elama hooldekodus.»
Raasild on nõu küsinud ka jurist Merike Roosilehelt, kes leiab, et lastekodus üles kasvanud inimestele nagu Egon Raasild peaks olema tagatud sotsiaalpind. «Tal oleks olnud võimalus ka jalavõru vastu vabaks saada, aga tal pole kuhugi minna. Alguses tal oli üks tuttav, kelle juures ta elas, aga enam ei saa see tuttav teda enda juurde võtta. Kuna ta on lastekodust pärit, siis kohalik omavalitsus peaks talle võimaldama elupinna, kui ta vanglast vabaneb,» sõnab Roosileht. «Mõistus on tal selge ja terane, aga tal on psüühikahäired, seda tuleb arvestada,» ütleb Roosileht, kes leiab, et osa süüdistustest on põhjendamatud. «Egon ei ole süüdi kõikides nendes kuritegudes, milles ta on süüdi mõistetud,» leiab Roosileht, kes kardab, et Raasild ei pruugi vanglas vastu pidada, kuna teda seal kiusatakse. Roosilehe sõnul viitab Egoni juhtum olulisele probleemile sotsiaalsüsteemis ja piisava abi puudumisele inimeste puhul, kes on sattunud kuritegelikule teele. «Nad jäävad täiesti üksi, keegi ei aita neid, nad ei saa sellest nõiaringist välja.»
/nginx/o/2024/06/28/16186310t1h6449.jpg)
Kinnipidamisasutuses Raasild niisama ei istu. Ta teeb aktiivselt kaebusi juhtumite kohta, mis temaga väidetavalt aset on leidnud. Mees kurdab aga, et osad tema kirjad vanglast välja ei jõuagi.
Raasillal on vanglaelule arvukalt etteheiteid. Alates sellest, et duši all saab tasuta käia väidetavalt vaid kord nädalas ning lõpetades sellega, et kinnipeetavad ei saa vanglas neile vajalikku meditsiinilist abi ning jäävad mõnikord ka toidust ilma. Muuhulgas väidab Raasild seda, et tal ei lubata kasutada tahvelarvutit ega anta võimalust lugeda Elu24 ja Postimehe veebiartikleid. «Mulle öeldi, et ma olen vaimuhaige ja vaimuhaiged lehti ei loe, kuigi oskan lugeda,» sõnab ta.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Vaata videot kohtusaalist:
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)