ELU25 Juku-Kalle Raid: VIDEO! Suveöö. Vaata, milliseid igihaljaid viise laulis Voldemar Kuslap Nõmme pargis (3)

Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja, Riigikogu väliskomisjoni liige
Uuendatud 21. juuni 2024, 19:30
Copy

Juku-Kalle Raid käis Voldemar Kuslapi pargikontserdil Nõmmel ja edastab mõningaid eriti suviseid ja igihaljaid hetki. 87 aastaseks saav Kuslap on endiselt nooruslik ja võimas!

Nõmme nn «pargikontserdid» on mitmeid aastaid vana üritustesari; suviti esinevad seal igihaljad klassikud. Mul oli igal juhul väga hea meel, kui möödusin täiesti aimamatult Nõmme Ravila pargist (Rahvasuus ka Lõuna park) ja avastasin, et esinema hakkab Voldemar Kuslap, keda polnud mitu aega näost näkku trehvanud. 

Igaljuhul – puhas rõõm on Voldemari laulmist siinses põgusas videos jagada.

Voldemar Kuslap ja Juku-Kalle Raid Nõmmel Ravila pargis
Voldemar Kuslap ja Juku-Kalle Raid Nõmmel Ravila pargis Foto: Erno Võsa

Laiemalt taustaks (ja ehk isegi tarvilikuks teadmiseks) niipalju, et iga «pargikontsert» on pühendatud ühele Eesti heliloojale, kelle laulud on läinud estraadiklassika kuldvaramusse. Sedapuhku oli selleks heliloojaks, kelle laule Voldemar Kuslap laulis, Arne Oit

Arne Oit
Arne Oit Foto: arhiiv

Pisut Arne Oidist, keda Kuslap laulab

Arne Oidi pärand on meie kultuuri mõistes ikkagi väga postulaatne: ilmselt teavad kõik – titest vanurini! – tema laule «Mis värvi on armastus», «Suveöö», «Kaks kuukiirt mu toas», «Väike tüdruk», «Aknal», «Sügiselaul», «Me pole enam väikesed», «Minu südames sa elad» jne. 

Oit elas ka ise samas Ravila pargi lähedal, Lõuna tänaval, tema poja Neeme juures, kes seal pärast isa surma elas, sai saatuse keerdkäikude tõttu kunagi isegi bändi tehtud.

Omal käel õppis Arne Oit mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis Du Nord (1947). Aastatel 1947–1949 mängis ansamblis Rütmikud, mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist džässi, aastatel 1951–1955 oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestris ning aastatel 1955–1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblis. Oidist räägitakse kui ühest Eesti parimast džässiimprovisaatorist akordionil.

Kõigepealt õppis Voldemar Kuslap kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks. Seal sattus ta koori ja sealt edasi solistiks.

Aga vast kõige olulisemaks asjaks on Oidi juures tema organiseeritud lauluvõistlus, mis toimus esimest korda juba 1959. aastal ja kus on mõõtu võtnud põlvkondade viisi Eesti ägedaid ja kõigile teada heliloojaid. See võistlus hakkas pärast Oidi surma 1975 kandma nime «Arne Oidi nimeline lauluvõistlus».

Volli Kuslap laulab Nõmmel Ravila (Lõuna) pargis
Volli Kuslap laulab Nõmmel Ravila (Lõuna) pargis Foto: Juku-Kalle Raid

Voldemar Kuslapi fenomenist

Voldemar Kuslap räägib, et tema jaoks on Arne Oit absoluutselt eriline helilooja. Oit kirjutas tihtilugu laule nii, et mõtles ühele ja kindlale solistile, üsna mitmeid kordi oligi selleks Voldemar.

Oudovas, Venemaal eestlaste külas sündinud Kuslap pajatab, et laulda tahtis ta meeletult juba lapsena – aga kõigepealt õppis ta kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks. Seal sattus ta koori ja sealt edasi solistiks. Kui ta saavutas rajooni isetegevusvõistlusel esikoha, tehti talle ettepanek minna tööle Tõrva kultuurimajja, kus ükski direktor polnud varem kaua vastu pidanud.

Ja, meenutades huumoriga, meie kultusfilmis «Mehed ei nuta» mängis Kuslap Kuslapit.

Kaasaegsed meenutasid, et Pärast Voldemar Kuslapi saabumist kihas seal aga varsti elu. Tõrvas tutvus Voldemar Kuslap ka oma esimese lauluõpetaja Mari Kulliga.

Voldemar Kuslapi raamat Eesti surnuaedadest
Voldemar Kuslapi raamat Eesti surnuaedadest Foto: Juku-Kalle Raid

Lisaks sellele, et Voldemar on tõeline estraadistaar – vaieldamatult ka praegu, 86-aastaselt – on ta väga hinnatud ooperisolist. Ja, meenutades huumoriga, meie kultusfilmis «Mehed ei nuta» mängis Kuslap Kuslapit.

Mida aga vähem teatakse on Voldemari suur huvi kultuuriloo vastu. Tal on ilmunud kaks mahukat teost «Jalutuskäigud Eesti surnuaedades», mida ajaloo-, koduloo- ja kultuurihuvilisele julgen väga soovitada.

Tagasi üles