ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Kaabud tulistavad taevasse omi soldateid nagu Vürst Sidrun Cipollino lasteraamatus

"Cipollino seiklused" esikaas. Tallinn 1960. Foto: arhiiv

Lasteraamatud on üks väga õpetlik kirjandusžanr. See, kuidas käitusid kaabudega vehkivad Vürstid Helmed, meenutab juba rohkem kui kuu aega vingeid episoode itaalia kirjaniku Gianni Rodari "Cipollino seikluste" lastekast. Juku-Kalle Raid otsis teose riiulist üles.

"Cipollino seiklusi" on lugenud ilmselt paljud eestlased, nõuka ajal trükiti seda raamatut hullumeelses tiraažis, isegi praegu võib seda igalt poolt saada umbes kolme eurtsi eest. Mulle meenutas elu ekredemaal juba mõnd aega sama teost.

Ekredemaa paralleel kommaritega

EKREkate juhtimisstiil eesotsas Vürstide Helmetega on igaljuhul samasugune nagu harrastavad sotsidest või kommunistidest diktaatorid, mistõttu sobib siia Gianni Rodari lugu paralleeliks imehästi.

EKREkate juhtimisstiil eesotsas Vürstide Helmetega on igaljuhul samasugune nagu harrastavad sotsidest või kommunistidest diktaatorid.

Rodari töötas Itaalias ajakirjanikuna pärast Teist maailmasõda – kõigepealt kommunistide lehes L'Ordine Nuovo. Edasi ka muudes kommunistide väljaannetes L'Unità, samuti juhtis ta Stalini ajal Itaalia pioneeride ajakirja Pioniere, ülla ülla, saatuse tuju kohaselt sekeldas eestikeelses ajakirjas "Pioneer" ka Mart Helme, EKRE-de asekaabu. Pärast Stalini surma siirdus Rodari Itaalia Kommunistliku Noorsooühingu ajakirja Avanguardia. Nimed on kommarite lehtedel muidugi vahvad: "Uus Kord", "Ühtsus" jne.

Niipalju siis Itaalia kommunist Rodarist.

Vürst Sidrun vannis – originaalillustratsioon Foto: arhiiv

"Aasta tagasi oli siin sees liköörikompvek"

Nüüd aga hüppame "Cipollino seikluste juurde", mille tõlkis suurepäraselt eesti keelde Aleksander Kurtna (meil ilmus see 1960. aastal).

Lühidalt – raamatu tegevus toimub köögiviljade riigis, mida valitseb feodalistlike kalduvustega Vürst Sidrun koos oma truude alamatega, kelleks on kuri ja kohe erakordselt ülbe Rüütel Tomat, väheke nõdrad Krahvinnad Kirsid ning päris totrad ülikud – Parun Apelsin ja Hertsog Mandariin. Parun Apelsin paistab silma kirjeldamatu ihnsusega, mida ta ise heasüdamlikkuseks peab.

Näiteks ulatab ta suuremeelsushoos oma toatüdruk Maasikale kompvekipaberi, sõnades: "Laku seda! See on väga magus! Aasta tagasi oli siin sees liköörikompvek!"

Kõik teised juurviljad raamatus on teoses rõhutute staatuses, keda hoiavad hirmuvalitsuse all eelmainitud ülemused oma sõjaväe abil, mis koosneb sõduritest-sirunikestest.

Kaabud ja kellukesed

Kõigepealt tuleb pajatada peakatetest, sest nii ekredemaal kui ka juurviljade riigikeses omavad nood staatuslikku tähtsust – esimestes on staatuse sümboliks kaabu, aga Vürst Sidrun kannab oma alluvate sidrunikesega mütside küljes kellukest, millega ainult nemad tohivadki ringi purjetada.

Vürst sidrun keeras aga ise lollist peast üle võlli, saamata arugi, et purjetab vastu oma organisatsiooni elik vürtsiriigi lagunemisele.

Vürstide vastu tõstetakse aga ajaloo õppetundide kohaselt alati kord mässu, on see ekredemaal või kusagil mujal.

Nii juhtus ka "Cipollino" jutukestes – ja lastejuttudele omaselt osutusid mässajateks lapsed. Sümboolika missugune. Noortele igasugused vürstid ei meeldi.

Vürst Sidrun keeras aga sündmustiku ise lollist peast üle võlli, saamata arugi, et purjetab vastu oma organisatsiooni elik vürtsiriigi lagunemisele.

Rüütel Tomat, kuri ja ülbe Vürsti alluv Foto: arhiiv

Vürsti ilutulestik, kus tulistatakse taevasse omi sõdureid

Vürst osutub sedavõrd totraks, et kui hakkab pidustusi pidama, tuleb talle hüva idee, et peaks organiseerima ka ilutulestiku. Tehtud, mõeldud. Sarnaselt juhtumiga ekredemaal otsustas ka vürst, et parim laskemoon ilutulestiku tarbeks on ta oma sõdurid.

"Cipollinos" seotakse karjakaupa sidrunikesi-sõdureid kahurikuulide külge ja lastakse põmakaga vastu taevast. Nii jääb ohmakas Vürst ilma ise oma truudest sõdalastest.

Kõigele teeb aga lõpu Parun Apelsin, kes on paks nagu mägi ning veereb mürinal lossi juurest künkast alla, lömastades oma teel veel vähesed allesjäänud sidrunikesed.

"Cipollinos" seotakse karjakaupa sidrunikesi-sõdureid kahurikuulide külge ja lastakse põmakaga vastu taevast.

Ning seejärel teevad head lapsed – sibulapoiss Cipollino ja tema sõbrad nagu naksti revolutsiooni.

Vürst Sidrun läheb maapakku, Hertsog Mandariin ja Parun Apelsin tootvale tööle.

Lugegem lastekirjandust!

Mis on selle paralleeli mõte? Aga see, et lugege rohkem lastekirjandust.

Meil poliitikas unustatakse alatihti ära, et lasteraamatud külvavad sageli lihtsaid ent võimsaid tarkuseteri. Kuid aegade jooksul on tulistanud endale jalga isegi ajaloolane ja edukas peaminister Mart Laar, rääkimata parun Apelsini mõõtu Edgar Savisaarest ja nüüd ka vürstidest Helmedest.

Iga kord kui kusagil ekredemaal saginaks läheb, saab vähemalt nalja. Nii maksab ka lähipäevil pidada silmas kõikvõimalikku sotsiaalmeediat ning jälgida meemimeistrite tulevärki.

Kes ütleb, et kirjandus on varjusurmas? Kindlasti mitte. Vähemalt mitte meil Eestis!