:format(webp)/nginx/o/2013/01/14/1522888t1h99c5.jpg)
Juuli alguses lõpeb Valga koduta loomade varjupaiga ja Valga valla vahel sõlmitud hankeleping, mida vald otsustas mitte pikendada. Valla sõnul on Tartust teenuse ostmine soodsam kui kohapeal varjupaiga pidamine. Valga elanikud sellega ei nõustu, vastav petitsioon on kogunud juba üle 2000 allkirja ja täna, 19. juunil kell 15.30 korraldab loomade varjupaik Valgas ka meeleavalduse.
Kui Valga vallavalitsusel on kindel plaan sellest, kuidas hakkab koduta loomade abistamine välja nägema siis, kui Valgas kohapeal enam varjupaika pole, on Valga elanikud teisel arvamusel. Ei mõisteta esiteks seda, kuidas saab Valga-suurune linn hakkama ilma varjupaigata ning kuidas saab soodsam olla loomade transportimine Valgast 85 kilomeetri kaugusel asuvasse Tartusse.
Facebooki grupis «Valga kodanik» kutsuvad valgalased kõiki andma oma allkirja petitsioonile, mis toetab Valga koduta loomade varjupaiga alles jäämist.
Kui Valga loomade varjupaiga toetuseks saab oma allkirja anda veel 4 päeva, siis varjupaik ütleb oma Facebooki lehel, et Valga vald langetab varjupaiga osas otsuse juba täna, 19. juunil kell 16 algaval istungil.
Seetõttu kutsuvad Valga loomakliinik ja Valga loomade varjupaik 19. juunil Jaani kiriku parkimisplatsil Valga raekoja vastas toimuvale meeleavaldusele, mis algab kell 15.30. Üleskutses seisab, et kaasa on oodatud ka lemmikloomad, et vallaametnikud näeksid, et nende hallatavas vallas on neljakäpalisi, kelle heaolu eest tuleks ikka kohapeal seista.
Valga elanik Kadri ütleb «Valga kodanik» grupis, et tema pere on aastaid olnud loomade varjupaigaga seotud. «Lisaks sellele, et oleme panustanud oma aega ja ressursse sellesse valdkonda, töötan ka ise iga päev loomade heaolu nimel ning mõistan selgelt, milliseid tagajärgi selline otsus kogukonnale kaasa toob,» ütleb Kadri.
«Aga miks meile üldse tegelikult valda ja ametnikke vaja on? Kuhugi raha ei jagu. Kuni on eurotoetused, on veel mingid võimalused, aga kui peab saama hakkama oma mõistuse ja võimalustega, on äkki kõik mittevajalik, pole majanduslikult mõttekas ja kõik on väga kulukas, aga milleks siis siia ametnikud? Kõik erakätesse, oskavad ehk paremini leida võimalusi ja suunata raha. Kes suudab, see majandab. Ühinegu mõne teise valla või linnaga, keskus kuhugi mujale ja rahu majas. Siin pole ju loomade varjupaik ainuke probleem, ei hoolita inimestest, mis siis loomadest rääkida,» kirjutab teine valgalane.
«Leiad looma, viid oma kütuse ja kuludega Tartusse. Kuidas see odavam on?» küsivad kohalikud.
Loomade heaolu pärast südant valutav Kadri räägib Elu24-le, et Valga varjupaik on oluline mitte ainult sellele linnale, vaid kogu piirkonna loomadele, kes abi vajavad. «Varjupaiga sulgemine tooks kaasa suure tagasilöögi nii hüljatud loomadele kui inimestele, kes on valmis neid aitama ja adopteerima. Oluline on leida lahendus ja toetus kohalikult omavalitsuselt,» ütleb ta. «Olen töötanud aastaid vabatahtliku, talitaja, administraatori kui ka loomapüüdjana. Mul on kogemusi nii väiksemate kui suuremate varjupaikadega Eestis ja Ameerikas. Suhtlen tihedalt kohalike varjupaiga töötajate ja kogukonnaga. Minu kogemuse põhjal ei teeni sellise teenuse kaugele viimine kohalike huve ning aastatepikkune järjepidev töö läheb lihtsasti kaotsi,» räägib Kadri.
«Valga varjupaiga efektiivne töö on lahendanud kassikolooniate probleemi. Loomade püüdmine on ajamahukas, nõudes pidevat kohalolekut.»
«Meie pere on Valga varjupaigast adopteerinud neli kassi ja ühe koera. Minu naabrid ja tuttavad on käinud varjupaigas abiks ning isa on aidanud ehitada kassituppa jooksuratta ja olnud vabatahtlikuna abiks erinevatel töödel. Selline kogukondlik toetus ja pühendumus näitab, kui oluline on Valga varjupaik meie kogukonnale. Varjupaikade MTÜ on aastate jooksul väga palju panustanud Valga varjupaiga ülesehitusse. Kui laseme selle kinni panna, on tulevikus väga kulukas ja aeganõudev üles ehitada sellist hästi toimivat asutust. Loodame, et Valga loomade varjupaik saab jätkata oma olulist tööd,» räägib Kadri.
/nginx/o/2024/06/19/16163200t1hb7fa.jpg)
Valga valla kommunikatsioonijuht Elina Virnas ütleb, et kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist. Seda tuleb teha jälgides loomakaitseseadust ja hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korda.
Valla esindaja ütleb, et hanke korraldamise kohustus kohaldub, kui teenust ostetakse aastas üle 30 000 euro väärtuses ilma käibemaksuta. «Valga vallas osutas teenust perioodil 01.06.2015–31.12.2018 Valga linnavalitsuse korraldatud hanke alusel Varjupaikade MTÜ. Perioodil 01.01.2019–05.07.2021 omavalitsuses hankemenetluste tulemusel sõlmitud hankelepinguid ei ole ja puudub selgus, mille alusel on Varjupaikade MTÜ-le tasutud näiteks 2019. aastal 39 723 eurot ja 2020. aastal 37 385 eurot.»
Viimane hankeleping sõlmiti 05.07.2021, lepingu pikkuseks on kolm aastat. Selle alusel on omavalitsus tasunud Varjupaikade MTÜ-le igakuist püsitasu 4733 eurot, millele on lisandunud tasud loomade püüdmise ja hoidmise jm eest.
Vallavalitsus toob välja, et Valga vald on tasunud Varjupaikade MTÜ-le teenuste eest järgmiselt*:
2018. aastal 39 104 eurot;
2019. aastal 39 723 eurot;
2020. aastal 37 385 eurot;
2021. aastal 57 677 eurot;
2022. aastal 68 425 eurot;
2023. aastal 68 254 eurot.
* Summadele ei lisandu käibemaksu.
Valga vallavalitsuse esindaja ütleb, et vald on võtnud Varjupaikade MTÜ-lt hinnapakkumise seoses hankelepingu lõppemisega. «Varjupaikade MTÜ soovib sellel perioodil saada Valga vallalt 3,23 eurot iga elaniku eest, kuid seda tingimusel, et Tõrva vald, kellega Varjupaikade MTÜ on Valga valda teavitamata sõlminud samuti varjupaiga teenuste kasutamise lepingu, hakkab samasugust summat tasuma.»
«Aasta kohta tuleks Varjupaikade MTÜ-le makstav Valga ja Tõrva summa kokku 67 727 eurot, millest Valga osa oleks elanike arvust lähtuvalt 48 537 eurot ja Tõrva valla summa oleks 19 190 eurot. Lisanduvad tasud teenuste, st loomade püüdmise ja hoidmise eest. Tõrva vald ei ole andnud kinnitust, et ta sellise hinnaga nõustub, mis tähendaks nende praeguse makse 1,9 eurot elaniku kohta suurenemist 3,23 euroni. Kuna Tõrva ei ole hinnatõusu vastuvõtmist kinnitanud ja Otepää vald teeb koostööd Tartu loomade varjupaigaga, siis tuleks Valga vallal hakata Varjupaikade MTÜ-le püsitasuna maksma 67 727 eurot aastas, millele lisanduvad tasud loomadega teenuste eest.»
Valga vald võttis ka teise hinnapakkumise. «Tartu linnavalitsus küsib püsitasu Tartu loomade varjupaiga kasutamise eest 1 euro aastas elaniku kohta, mis praeguse seisuga oleks Valga vallale 15 027 eurot. Lisanduvad tasud loomade hoidmise ja püüdmise eest. Püsitasu on Valga varjupaika praegu haldava Varjupaikade MTÜ ja Tartu linnavalitsusele kuuluva loomade varjupaiga vara kasutamise, kommunaalkulude ja töötajate palgafondi osas hinnavahega 52 685 eurot aastas.»
Valga valla sõnul suudab Tartu loomade varjupaika haldav MTÜ Asissi Frantsiscuse Selts Valga loomad vastu võtta. «Tartu Koduta Loomade Varjupaika kasutavad lemmikloomade probleemistiku lahendamiseks kõik seitse Tartumaa, kolm Jõgevamaa ja kolm Põlvamaa omavalitsust. Valga vallavalitsus on kontakteerunud näiteks Setomaa, Mustvee, Otepää, Jõgeva ja Põlva valdadega, kes kõik on kinnitanud, et nad on rahul Tartu teenusega ning neil mingeid etteheiteid teenuse toimimisega seonduvalt ei ole. Mitu omavalitsust kinnitas, et kasutavad kombineeritud lahendust, st lisaks väljakutsetele transpordivad nad ka ise loomi varjupaika. Valga vallale kuuluvad sõidukid liiguvad iga päev Tartu vahet, mistõttu on osaliselt loomade transportimine Tartusse võimalik korraldada ka ise,» ütleb Virnas.
Valga valla esindaja räägib, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on loomade hoiutingimused väga head. Tegutsetakse 2023. aastal rekonstrueeritud kompleksis, kus töötab kaks loomaarsti, tegevjuht, projektijuht, administraator, kuus loomade talitajat ja kolm loomapüüdjat. MTÜ Assissi Frantsiscuse Seltsi ülesandeks on tagada varjupaiga toimimine 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas. Varjupaik reageerib planeeritud väljakutsetele üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 9.00–18.00. Väljaspool tööaega reageeritakse kohaliku omavalitsuse, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja põllumajandus- ja toiduameti väljakutsetele.
Valga vallavalitsus toob välja ka nõuanded omanikule looma kaduma mineku vältimiseks:
Kontrolli, et sulle kuuluv loom oleks kiibitud ja kantud internetipõhiselt leitavasse üleriigilisse registrisse (lemmikloomaregister.ee või www.llr.ee ).
Ära unusta uuendada registris andmeid, kui muutuvad su telefoninumbrid või aadress.
Pane oma koerale või kassile kaelarihm, kus oleks esmane sinu kontakttelefoni number – teinekord pääseb loom niimoodi hoopiski varjupaika sattumisest.
Ära arvesta sellega, et sinu 100 protsenti tubane loom ei vaja mingit identifitseerimismärgist – varjupaigad on täis sadu sõbralikke loomi, kes on kindlasti olnud kunagi kellegi omad.
Kassile kaelarihma valides hangi selline, mis ei muutuks kassile eluohtlikuks puudel ja aedadel turnides.
Valga varjupaik on seisukohal, et vald otsib lihtsalt kohta, mille pealt raha kokku hoida. «Kuid tegu on elusolenditega ja varjupaigateenust ei ole kohalikul tasemel võimalik enam odavamalt pakkuda. Hinna alandamine tähendaks seda, et peaksime hakkama kasutama annetajate raha. KOV teenuseid annetajate rahadega katta ei ole aga eetiline ja kasutame annetusi nii nagu oleme annetajatele kinnitanud – varjupaigaloomade ülalpidamiseks alates 15 päevast,» ütleb Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.
«Teise maakonda transportimine on loomadele meeletu stress ja lisaks vähendab see kindlasti võimalust, et omanik oma looma leiaks.»
«Meie leiame, et hulkuvate loomade viimine teise maakonda ei ole loomade heaolu arvesse võttes absoluutselt mõistlik ning igas maakonnas peaks olema kohalik varjupaik. Teise maakonda transportimine on loomadele meeletu stress ja lisaks vähendab see kindlasti võimalust, et omanik oma looma leiaks. Samal meelel ja meie selja taga on ka kohalikud elanikud, kes algatasid petitsiooni Valga varjupaiga toetuseks,» ütleb Mõisamaa.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)