FOTOD ⟩ Elvalane leidis oma aiast metslooma pesa: poegadega ei tohi mängima hakata

Rebasepesa elvalase hoovis kuuri all. Foto: Erakogu

Elvalane leidis oma aiast rebasepesa. «Pesas on ema koos vähemalt kahe pojaga. Pojad on pesast välja käima hakanud ja seetõttu nad leidsimegi,» ütleb Elva elanik Maarja-Liisa. Keskkonnaameti esindaja sõnul ei tohi inimene jätta oma käitumisega muljet, nagu oleks metsloom hoovis oodatud. Rebasepesa leides võiks aga lasta võimaluse korral pesakonnal rahulikult suureks kasvada.

Facebooki grupis «Elva» annab Elva elanik Maarja-Liisa teada, et leidis oma kodu krundilt Pikalt tänavalt rebasepesa. 

«Teadaanne kesklinna rahvale (Mareplex, Arbi järve, Tuletõrje tn ja Pika tn piirkonna eramute inimesed). Leidsime oma krundilt (Pikk tn) rebase pesa, milles on ema koos vähemalt kahe pojaga. Pojad on pesast välja käima hakanud ja seetõttu nad leidsimegi,» ütleb Maarja-Liisa, kes pöördus ka keskkonnaameti poole ning jagab oma postituses soovitusi, mille amet talle andis:  

1. Kaanetage kindlasti kompostrid.

2. Ärge pange loomadele välja toitu.

3. Ärge mängige rebasekutsikatega, kui nad teie juurde tulevad.

4. Kui kutsikad teie juurde tulevad, andke (häälega või plaksutades) märku, et inimene ei ole mängukaaslane.

Maarja-Liisa ütleb, et plaanib rebasepesa sulgeda. «Meie veendume, et pesa on tühi ja siis sulgeme selle sissepääsu keskkonnaameti nõuannete kohaselt. Seejärel peaks ema pojad ehk sobivamasse kohta kolima... nt metsa,» ütles ta. 

«Emarebane tuleb iga õhtu hilja poegade juurde kusagil kella 22 ajal. Seni on pojad omapead,» ütles Maarja-Liisa Elu24-le.

Rebasekutsikas Elvas hoovis. Foto: Erakogu

Keskkonnaamet: enda käitumisega ei tohi jätta muljet, et ta on oodatud

Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson selgitab, et metsloomade linna kolimise põhjus on suurel määral lihtsasti kättesaadav toit. «Seetõttu on lisaks metsloomade mittetoitmisele väga oluline piirata üldist ligipääsu biojäätmetele,» ütleb Ritson.

Kui leiate oma hoovist rebasepesa, pole vajadust sellest kuhugi teatada. Küll aga ei tohiks inimese aeda pesa tegemine saada rebasele harjumuseks. «Seetõttu ei tohigi enda käitumisega jätta muljet, et ta on seal oodatud,» ütleb keskkonnaameti esindaja. 

«Lisaks meelitavad metsloomi linna ka pesitsus- ja varjepaigad inimeste terrassialuste, kuuride jmt näol. Seetõttu on ootamatute külaliste vältimiseks oluline, et majaomanik piirab ligipääsu taolistele paikadele,» ütles Ritson. «Kõige rohkem pöördumisi muret tekitavatest metsloomadest saab keskkonnaamet just suvilapiirkondadest, kus pole püsivalt inimtegevust. Suvitusperioodi alguses võivadki majaomanikud saada ootamatu üllatuse osaliseks ja jagada oma elamut mõne metsloomaga, kui eelnevalt ei ole ennetavaid samme astutud.»

Rebasekutsikas Elvas. Foto: Erakogu

Ritsoni sõnul sõltuvad rebaseuru sulgemise viisid suuresti selle asukohast, kuid enamasti piisab avause (auk kuuri seinas, käik terrassi all) sulgemisest või katmisest käepäraste vahenditega.

«Oluline on silmas pidada, et metsloomade häirimine poegade üleskasvamise perioodil ei ole eetiline ning kui vähegi võimalik, tuleks lasta pesakonnal rahulikult suureks kasvada,» ütleb keskkonnaameti esindaja.