Jan Uuspõld: minu töö eesmärk on teha inimestel tuju heaks

Vene Kultuurikeskuses etendus näitleja Jan Uuspõllu esituses Monoteatri uuslavastus «Vanaisa», mis on islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni järg loole «Isa». Foto: Viktor Burkivski

Eelmise nädala lõpus esietendus Tallinnas Vene Kultuurikeskuses Monoteatri järjekordne lavastus. Jan Uuspõllu esituses jõudis vaatajateni «Vanaisa».

Vene Kultuurikeskuses näitleja Jan Uuspõllu esituses etendunud Monoteatri uuslavastus «Vanaisa» on islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni järg loole «Isa».

Pole kahtlustki, et publik armastab Jan Uuspõldu ja näitleja publikut samapalju vastu. Jan ise ütleb, et ei põe enam teemal, kas koomik on kuidagi kehvem kui «tõsise materjaliga» töötav näitleja.

Koomik kui elukutse

«Kui ma selle aasta algul Indias käisin, siis kirjeldasin sealsetele elanikele oma tööd. Oma lihtsas mõttekäsitluses tegid nad mulle selgeks, et see ongi mu töö - ajada inimesi naerma. Nendele tundus see äärmiselt imponeeriv - et kas tõesti meie seas on üks inimene, kelle töö on ajada inimesi naerma. Nad olid sellest vaimustuses ja suisa levitasid seda informatsiooni: «tulge vaadake, siin on meil üks inimene Euroopast, kelle töö on ajada inimesi naerma». Nad polnud kunagi sellist inimest oma ihusilmaga näinud. Seal olles ma saingi kinnitust sellele, et see võibki olla töö. Minu töö põhieesmärk ongi teha inimestel tuju heaks. Ma üldse ei kavatse seda alahinnata mitte ühestki vaatenurgast,» rääkis Jan enesekindlalt.

Huumorist ja koomikast räägib Jan vihjega oma erinevatele rollidele ja näitleja perioodidele. «See ei ole alati nii, et kui oled näitleja mingis mitte niivõrd hea tooniga saates, mis ei ole nii viisakas ja prestiižne, et siis kohe tõmbad oma renomee alla ja pärast ei ole sul enam mitte midagi.»

Katsumusterohked kogemused karastavad

Jan märgib, et näitleja meisterlikkusesse on andnud suure panuse see, et ta on saanud palju erinevat teatrit teha. «Ma olen tänulik, et olen saanud kõike teha, sest see on minu närvid ära suretanud ja soovitan seda ka kõigile noortele näitlejatele. Lava orgaanika seisukohast on see ideaalne. Mind näiteks ei häiri miski kui olen laval - ma olen kõige muu suhtes neutraalne, mis pole seotud etenduse ja minu laval olemisega.»