Enneolematu Gelepegose riigi kodanik Kurt Walter jr. uurib asja. Ja leiab, et "täiusliku eelarvekärpe" tegemise asemel võiks ministrid vahelduseks ajul puhata lasta ja siis asi toime panna. Eelarves tulebki kokku leppida nii, et kõik saavad aru: see pole täiuslik.
ELU25 ⟩ Kurt Walter jr: valitsus vajab puhkust ehk viltuse lõustaga Mona-Lisa
Lugesin ükspäev kirjandusklassik Kurt Vonneguti, kes mõtiskles Mona Lisa maali olemuse üle. Tsiteerin.
"Hästi, laske käed alla. Ma ütlesin, et tulemus on ühehäälne, et „Mona Lisa" on täiuslik maal. Sellel on ainus viga, sama viga nagu peaaegu kõigega, millesse me usume: „See pole tõsi".
Kuulake: ta nina on paremale poole viltu, selge? See tähendab, et tema näo parem pool on taanduv tasand, meist eemale minev. Selge? Aga ta näojoonte puhul pole rakursilisi mõjutusi, mis jätaksid mulje kolmemõõtmelisusest. Ja Leonardo oleks nende rakursiliste mõjutustega nii lihtsalt hakkama saanud. Ta oli selleks lihtsalt liga laisk. Ja kui ta oleks Leonardo da Indianapolis, siis oleks mul tema pärast häbi. Pole siis ime, et ta nii kõõrdsilmselt naeratab."
Antud mõttekäik inspireeris sellise loo:
Väikeses riigis, millel oli tormav valitsus, leidus üks igipõline probleem: riigieelarve kärpimine. Igal aastal oli vaja leida täiuslik kärbe, mis oleks raske ja mida saaks surmtõsise otsevaatega kaamerate ees rahvale tutvustada. Ministrid siblisid alatasa ringi, kas kodumaal või välismaal, kohtumised ja arutelud olid nagu nõel heinakuhjas. Neil polnud hetkegi aega maha istuda, oma mõtteid rahulikult koguda ja logeleda. Ajude puhkus oli nende jaoks luksus, mille peale nad ei saanud aega raisata.
Aga ta oli selleks lihtsalt liiga laisk. Pole siis ime, et ta nii kõõrdsilmselt naeratava kunstitöö maalis.
Peaminister Kaja, kellel hakkas tunda tekkima pidev töömurede pinge, otsustas ootamatult keset Pariisi, et vajab väikest puhkust. Ta külastas Louvre'i muuseumi, et hetkeks töömõtted eemale juhtida. Seal sattus ta kuulsa „Mona Lisa“ maali ette.
Stepsel seinast välja
Ta vaatas seda maali ja järsku märkas midagi, mida ta varem polnud tähele pannud. Maal ei olnud täiuslik. Mona Lisa nina oli paremale poole viltu. See tähendas, et tema näo parem pool oli taanduv tasand, vaatajast eemale minev. Ta näojoonte puhul polnud rakursilisi mõjutusi, mis jätaksid mulje kolmemõõtmelisusest. Peaminister mõistis, et Leonardo oleks nende rakursiliste mõjutustega nii lihtsalt hakkama saanud. Aga ta oli selleks lihtsalt liiga laisk. Pole siis ime, et ta nii kõõrdsilmselt naeratava kunstitöö maalis.
Peaminister taipas logelemise vajadust. Ta naasis kodumaale ja kutsus kokku kõik ministrid. "Meil on vaja hetkeks stepsel seinast välja tõmmata," kuulutas ta. Esialgu ei mõistnud ministrid, kuidas see võiks aidata, kuid peaminister seletas: "Kui isegi Leonardo da Vinci, geenius, võttis aega logelemiseks ja lasi asjadel omasoodu minna, siis peaksime ka meie seda tegema."
Täiuslik eelarvekärbe
Ministrid nõustusid, ehkki veidi vastumeelselt, ja lasid oma ajudel puhata. Nad võtsid päeva vabaks, jalutasid lastega parkides, lugesid raamatuid ja lobisesid niisama. Ja siis, värske vaatega ja pingetest vabanenud, kogunesid nad uuesti kokku.
Ja nii leppisidki ministrid kokku uues riigieelarve kärpes, mis ei olnud küll täiuslik, kuid oli piisavalt hea.
Nüüd, kui nad olid värsked ja puhanud, jõudsid nad ühisele arusaamisele: täiuslikku kärbet ei ole olemas. Võib küll üritada raskeid sõnu tehes ja surmtõsiselt rääkida otsevaates kaamerasse otsitavast ideaalsest kärpest, kuid see ei veena kedagi, sest sihukest ei leidu.
Täiesti piisav on kärbe, mis meenutab „Mona Lisa“ kõõrdsilmset naeratust – veidi viltu, kuid omamoodi talutav.
Ja nii leppisidki ministrid kokku kogu asjas – see olnud küll täiuslik, kuid piisavalt hea. Kõige tähtsam oli, et nad mõistsid: vahel on vaja lasta ajul puhata, et leida parim lahendus.