125 aastat tagasi oli Tallinna tänane linnaosa Nõmme suvitus- ja väljasõidukoht. Ning mitte idülliline ja nunnu rahulik paik, vaid koht, kus toimus alatasa kõikvõimalikke õudusi, kirjutab Juku-Kalle Raid. Vanad "Postimehed" annavad aimu, milline elu kees.
ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: puhkus Nõmmel 120 aastat tagasi, mis üsna veriselt lõppes. Lisatud vanad fotod! (2)
Postimees, 11. juuni 1899
Sõnumid Tallinnast. Lugemata palju rahwast rändas Tallinnast läinud pühade ajal wälja „rohelisesse", iseäranis aga „Nõmmele". Nõmme oma kuiva liiwa ja männametsaga ei ole just mitte kõige ilusam Tallinna ümberkaudsuses, kuid ta „tõmbab." Sest sääl on paar ruumikat joomamaja, kust süüa kui ka juua saab, kena männimets ja mäed, all orus isegi lehtpuid ja mõned lillekesed.
Raudteega üksi on tähendatud päewal 11,000 inimest Nõmmele sõitnud, arwamata weel need, kes jala läksiwad.
Raudteega üksi on tähendatud päewal 11,000 inimest Nõmmele sõitnud, arwamata weel kaasas olewad lapsed, ja need, kes jala läksiwad, raua või hobusega sõitsiwad. Nõmme mets oli siis ka inimesi täis kui sääska, kes jookstes, juttu ajades ja nalja tehes waba metsa elu maitsesiwad.
Postimees, 28. mai 1903
Alkohol Nelipühil.
Balti raudtee waksalis walitseb terwe päeva jooksul elaw liikumine. Rongi äraminekute ja tulekute ajal tuletab waksali esine väga elawalt sipelgapesa meelde. Iseäranis palju on töörahwast. Wersta pikused rongid inimestest sõna täies mõttes täis tuubitud, weerewad üks teise järel minema, ei suuda aga ometi kõiki soowijaid pääle wõtta.
Päälelõunase rongiga sõidame Nõmmele kaasa.Wagunitest kotab elaw jutuajamine, wahetewahel lendawad sõidu ajal waguni akendest monopoli-pudelid välja. Jõuame Nõmmele. Rong on weidi seisnud, kui korraga waguni aken lahti kisutakse ja sandarmi kutsutakse tüli lahutama. Üks Nõmme sandarmitest jookseb wagunisse ja tahab tülitsejaid wälja tuua. Sel ajal kõlab kolmas kell. Rong weereb minema, tülitsejaid ja ka tülilahutajat enesega kaasa wiies.
Plattwormist natukene eemal, pehme, halja rohu pääl lamab terwe rida joobnuid.
Nõmmel ei ole mitte kõik jalutajad enam kained. Juba kuuled joodikute lällutamist ja silmad nende taaruwat käiku. Plattwormist natukene eemal, pehme, halja rohu pääl lamab terwe rida joobnuid. Nad on oma pääwatöö auusasti ära teinud ja puhkawad nüüd õiglaseund. Waheajal toodakse sandarmile teade, et metsas kaks nugadega raskesti haawatud meest maas olla. Sandarm kehitab õlasid. „Ei ole minu asi," ütles ta. "Meil siin haigemajas on juba muidugi kümnekond haawatuid. Selleks on kordnik, kes sääl korda hoiab."
Umbes poole tunni pärast sõidame linna tagasi. Nüüd saab haawatuid juba näha. 18. aastane noormees, Lutheri wabriku tööline, lamab meelemõistuseta olekus waguni põrandal. Seljas on tal kaks sügawat haawa, reies üks. Ta joobnud saatjad wannuwad haawajale, keda nad tunnewad, werist kättemaksmist. Kui nüüd küsime, mis on sarnaste nähtuste põhjus, siis saame wana tuttawa wastuse: Alkoholi süü! Nõmmel, seljaga otsa waksali ooteruumi wastu toetades, seisab pikk katuse-alune, kust lahtiselt kangeid jookisid müüdakse. See olla üks Tallinna waksali puhweti ,abi-puhwet," mis tänawu esimest aastat Nõmmel oma äri ajab. Pole siis sugugi imeks panna, kui just waksali ümbruses nii palju joobnuid inimesi liikumas ja lamamas näed. Kuuleme, et Nõmme suwitajad abipuhweti kinnipanemist olla palunud.
Waheajal toodakse sandarmile teade, et metsas kaks nugadega raskesti haawatud meest maas olla.
Loodame, et see kõigiti asjakohane palwe mõjuwal kohal tähelepanemist leiab. Politsei jõuu jaotus wõiks teine olla. Peopesa suuruse waksali lapikese pääl jalutawad sandarmid, kellel peaaegu muud midagi teha ei ole, kui inimesi hoiatada, et nad rongi alla ei sattuks. Kas poleks wõidud seks päevaks politseiwõimu suurendada? Weristusi oleks siis wististi wähem ettetulnud. Hiljem kuuleme, et kolm haawatut oma haawadesse surnud olla.
Postimees, 4. juuni 1903
Ainus abi?
Meie lehe Tallinna kirjasaatja juhtis hiljuti awalikult tähelpanemist selle pääle, kuidas Nelipühi päewil Tallinna lähikonnas Nõmme wäljasõidu-kohal palju werist tüli ja peksmist on juhtunud, sest et sääl nüüd alkoholimüük on awatud. Kurbade nähtuste kirjeldus pidi seks kaasa aitama, et üleüldiselt lõbusõidu-kohalt alkoholi einelaud ära kasitaks. Nüüd wõtab "Teataja" meie kirjasaatja mõtete wastu waidlemiseks sõna ja seletab iseäralikus juhtkirjas:
"Ikka üks ja seesama wana laul, mis juba läilaks hakkab minema. Usutakse siis tõeste, et kui ühes kohas enam alkoholist jookisid ei müüa, siis neid jälle teiselt kohalt saada pole."
Tallinna leht arwab, et kes tülide ja peksmiste wastu alkoholimüügi kõrwaleheitmisest tasu loodab, see ei tunne tõsist elu. Mujal ei joowat ega pekswat inimesed sellepärast mitte, et seal joomine mitte enam üleüldine ja pea ainukene meelelahutus ei ole. Sääl olla rahwa maitse kõrgemale järjele tõstetud ja ta silmaring olla laiendatud.
"Otse kentsakas on waadata, kuidas aga meie juures eksiteed käidakse. Rahwas jõi enne wiina ja õlut, selle tarwis oliwad tal oma joomakohad; kuid see ei ole koguni hea, et rahwas nii joob, sellepärast asutame joomakohtade asemele theemajad, ja rahwas hakkab theed jooma, mille järele tal küll senini tarwitust ei olnud. See on lihtsalt ilma parandamine nõiakepi näite järele. Imestada tuleb, et weel kaugemale ei minda; iga joomakoha asemele oleks waja külma wee kaew asutada, ja kõik oleks korraga nii ilus, nii rahuline ja armas."