ÜLEVAADE Euroopa kuningakodade liikmed, kes on elanud kõige vanemaks

Taani kuninganna Margrethe II 25. detsembril 2023 suundumas Aarhusi katedraali jõulujumalateenistusele Foto: Mikkel Berg Pedersen / Ritzau Scanpix / AFP/Scanpix
Inna-Katrin Hein
Copy

Euroopa kuninglikes perekondades on palju liikmeid, beebidest vanavanemateni ja kaugemalegi. Mõned vanimad liikmed on monarhid. Teised on troonist loobunud ja nooremate põlvkondade teelt kõrvale astunud.

Iltalehti tõi ära kuue kuningliku pere vanima liikme.

Gangsta räpp

Briti kuningliku pere liikmete seas on palju väga vanaks elanud inimesi.

Kuninganna Elizabeth IIse ema Elizabeth elas 101-aastaseks ja ta abikaasa prints Philip 99-aastaseks. Kui kuninganna Elizabeth IIe 2022. aasta septembris 96-aastasena suri, sai kuningliku perekonna vanimaks liikmeks Kenti hertsoginna Katharine, kes tähistas selle aasta veebruaris 91. sünnipäeva.

Aadliperekonda sündinud Katharine Worsleyst sai Kenti hertsoginna 1961. aastal, kui ta abiellus Kenti hertsogi prints Edwardiga. Kuninganna Elizabeth IIe oli Edwardi nõbu.

88-aastane Edward ja Katharine elavad Londonis Kensingtoni palee Wren House'is. Neil on kolm last. Katharine’il lõppes 1970. aastatel kaks rasedust õnnetult: 1975. aastal katkes rasedus punetiste tõttu, 1977. aastal sündis poeg, kellele anti nimeks Patrick, surnuna.

Katharine'ist sai 1994. aastal kuninganna Elizabeth IIse heakskiidul katoliiklane. Kuni 2013. aastani oli Briti kuninglikel isikutel lubatud abielluda katoliiklasega, kaotamata oma kohta pärimisjärjekorras. Edwardit naise usuvahetus ei puudutanud, sest see toimus aastaid pärast nende abiellumist.

Katharine ei kuulu Briti kuningliku pere tuntumate liikmete hulka, kuid on sellegipoolest perekonda esindanud. Ta loobus oma kuninglikest kohustustest 2002. aastal ja pärast seda on teda harva avalikkuses nähtud. Sel ajal otsustas Katharine ka, et ta ei soovi enam, et teda kutsutaks «tema kuninglikuks kõrguseks.»

Oma heategevuses on Katharine toetanud eelkõige lapsi ja noori. 1990. aastatel töötas ta algklasside muusikaõpetajana, ilma et keegi oleks teda kuningliku pere liikmena kummardanud. Katharine andis ka klaveri eratunde.

Muusika on Katharine'ile südamelähedane, eriti räppmuusika. Kenti hertsoginna nimetas 2005. aastal Dido «Thank You» üheks oma lemmiklauluks, kuid 2022. aastal teatas ta, et eelistab gangstaräppi. Ta lemmikartistid on Eminem ja Ice Cube ning ta kõrv puhkab ka beatbox’i, mis on on suu abil pilli- ja muude helide jäljendamine, kuulates.

Moeikoon

Rootsi õukonnas on juulis suured pidustused, kui Marianne Bernadotte saab 100-aastaseks. Jaanuaris 2022 kuulutati Marianne Rootsi kuningliku pere vanimaks elusolevaks liikmeks. Varem kuulus rekord printsess Lilianile, kes suri 2013. aastal 97-aastasena.

Marianne abiellus 1961. aastal praeguse kuninga Carl XVI Gustafi onu Sigvard Bernadotte'iga (1907–2002). Abielu oli Mariannele teine ​​ja Sigvardile kolmas. Sigvard kaotas pärast esimese naisega abiellumist oma printsi staatuse, kuna too polnud aadlik. Vaatamata sellele on Marianne kuningliku perekonna ametlik liige.

Mariannel on esimesest abielust kolm last, kellest keskmine suri väikelapsena. Poeg Michael sündis abielust Sigvardiga.

Marianne tegi näitlejana karjääri. Ta on avaldanud tugevat mõju ka moetööstusele ja heategevusele. Prantsuse moetööstuse juhtorgan Fédération de la Haute Couture et de la Mode arvas 1985. aastal Marianne'i maailma kümne kõige paremini riietuva naise hulka. Marianne rõivaid on eksponeeritud ka näitustel.

Heategevuses on Marianne kireks olnud füüsilise puudega inimesed, tervis ja kunst. Ta on lõpetanud Stockholmi Ülikooli kunstiajaloo bakalaureuseõppe.

Esimene leedi

92-aastane printsess Astrid on vanem kui tema vend, 87-aastane Norra kuningas Harald. Kuni 1971. aastani Norras kehtinud seaduse järgi oli krooni pärimise õigus ainult meessoost pereliikmetel, seega pole Astridil pärimisjärjekorras üldse kohta. Astridil ja Haraldil oli ka vanem õde: printsess Ragnhild suri 2012. aastal, kui ta oli 82-aastane.

Kui õdede ja venna ema kroonprintsess Märtha 1954. aastal suri, asus Astrid kuningriigi esimese leedi kohale. Ta oli koos oma isa, kroonprintsi ja hilisema kuninga Olaviga temaga ametlikel sündmustel ja riigivisiitidel. Astrid jätkas oma rollis kuni 1968. aastani, mil Harald abiellus Sonja Haraldseniga, praeguse kuninganna Sonjaga, kes tema ülesanded üle võttis.

Astrid abiellus 1961. aastal Johan Martin Ferneriga. Ferner ei olnud aadlik, kuid oli edukas purjetaja, võites oma meeskonnaga 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel hõbeda. Ta suri 87-aastaselt jaanuaris 2015. Neil on viis last.

Astrid esindab oma kõrgest east hoolimata seni kuninglikku perekonda. Printsessi erihuvi on düsleksiaga lapsed ja noored. 2002. aastal määrati Astridile Norra heaks tehtud teenete eest aupension.

Astridit paeluvad erinevad oskused, olles õppinud moekunsti, kokandust ja keraamikat.

Need, kes loobusid troonist

Kuna troon läheb tavaliselt esmasündinult esmasündinule, on loomulik, et monarhid on oma pere vanim põlvkond. Viimastel aastatel on paljud vananevad monarhid loobunud oma kroonist ja troonist noorema põlvkonna kasuks. Taani kuninganna Margrethe II, Hollandi kuninganna Beatrix ja Hispaania kuningas Juan Carlos on kõik troonist loobunud, olles samas oma perekonna vanimad liikmed.

Kunstnikust kuninganna

84-aastane Margrethe II, kes valitses 54 aastat, naudib taanlaste toetust. Ta on tuntud nii oma hea huumorimeele kui otsekohesuse poolest.

Margrethe on ka kunstiarmastaja ning ise andekas kunstnik. Kuninganna on oma karjääri jooksul muuhulgas joonistanud lavastuste tegelaste kostüümide kavandeid, maalinud ja illustreerinud raamatuid. Margrethe kunsti on näha taanikeelse «Sõrmuste isanda» lehekülgedel. Kunstnikuna kasutab ta nime Ingahild Grathmer.

Printsess Margrethe, hilisem kuninganna, abiellus 1967. aastal Prantsuse krahvi Henri de Laborde de Monpezatiga. Neil on kaks poega, Frederik ja Joachim. Prints Henrik suri veebruaris 2018, olles 83-aastane.

Margrethe üllatas taanlasi 2023 aastalõpukõnes, kui teatas, et loobub troonist. Troonipärija Frederik sai kuningaks kaks nädalat hiljem, kui Margrethe IIse võimuletulekust möödus täpselt 54 aastat.

«Olen otsustanud, et praegu on õige aeg. Aeg möödub ja haigused sagenevad. Ma ei tule enam toime nii, nagu varem,» ütles Margrethe IIe oma kõnes. Talle jäi kuninganna tiitel alles. 

Pagulusest pagulusse

Hispaania nüüdseks ekskuningas Juan Carlos sündis paguluses, kui tema vanemad, troonist loobunud kuninga Alfonso XIII poeg Juan de Borbón ja Sitsiilia kahe kuningliku perekonna liige María de las Mercedes elasid Hispaania vabariigi ajal Itaalias Roomas.

Ring sulgus 2020. aastal, kui varem troonist loobunud Juan Carlos läks pärast altkäemaksuskandaali pagendusse. Nende kahe sündmuse vahele mahub palju.

Hispaania naasis konstitutsioonilise monarhia juurde, kui Juan Carlos krooniti novembris 1975 kuningaks. Kolmteist aastat varem oli ta abiellunud Kreeka printsessi Sofiaga.

Juan Carlosel ja Sofial on kolm last. Neist noorim, Felipe, tuli võimule 2014. aastal, kui Juan Carlos troonist loobus. Kuus aastat hiljem andis Felipe isale mõista, et tal tuleks riigist lahkuda.

Juan Carlose tekitatud korruptsiooniskandaalid seavad kahtluse alla Hispaania kuningakoja tuleviku. Muu hulgas kahtlustati ekskuningat selles, et ta Šveitsi pangakontole kanti 85 miljonit eurot selle eest, et ta korraldas Saudi Araabias Hispaania ettevõtetele kiirrongide ehituslepingu.

86-aastane Juan Carlos elab praegu Araabia Ühendemiraatides, 85-aastane Sofia jäi Hispaaniasse. Perekond ekskuningale Abu Dhabisse külla ei lähe.

Tagasi printsessiks

86-aastane printsess Beatrix valitses Hollandi kuningannana 33 aastat. 2013. aastal loobus ta troonist oma poja Willem-Alexanderi kasuks. Beatrix tundis, et on aeg anda vastutus riigi eest uuele põlvkonnale ja ta sai kuninganna tiitli asemele printsessi tiitli.

Beatrix on esindanud kuninglikku perekonda ka pärast oma valitsusaega ja tegutseb kümnete heategevusorganisatsioonide patroonina.

Beatrix sai abikaasa prints Clausiga (1926–2002) kolm poega. Need on 57-aastane kuningas Willem-Alexander ja 54-aastane prints Constantijn ning 44-aastasena surnud prints Johan Friso, kes jäi Austrias Lechis mäesuusatades lumelaviini alla.

Beatrix on õppinud õigusteadust, sotsioloogiat ja majandust.

Tagasi üles