Täna toimus Tartu maakohtus istung, kus hakati arutama, kas 50 000 eurost ilma jäänud 87-aastane Maie vajab endale eestkostjat. Maie ise istungil viibida ei saanud, kuna sai selle toimumisest teada alles möödunud nädala keskel ning istungi ajale oli tal juba varasemast määratud arsti aeg. Maie esindaja jurist Merike Roosileht soovis küll istungil osaleda, kuid ütleb, et kohus ei andnud talle selleks võimalust.
Vanaproua Maie eestkoste algatamise istungile tema esindajat ei lubatud (11)
Kui reeglina planeeritakse kohtuistungite toimumisaeg pikalt ette ning teavitatakse sellest kõiki osapooli, siis Maie sai istungi toimumisest teada möödunud kolmapäeval juhuslikult, kui vaatas riigiportaalis talle tulnud teateid. Maie esindaja Merike Roosilehe sõnul sai Maie reedel, 10. mail oma kodu postkasti paberkandjal kohtukutse. «Kohtukutse on välja trükitud juba 3. mail, kuid postkasti jõudis see 10. mail,» ütleb Roosileht.
Esmaspäeva hommikuks just istungi toimumise ajale oli aga Maiele määratud arstiaeg. Seetõttu ei saanud ta kohtusse tulla. Tartu maakohtu saali olid tulnud Tartu valla esindaja, Maie tütretütar, kes eestkostjaks saada soovib, ning kaks Kastre valla esindajat, kuna varasem sissekirjutus oli Maiel Kastre vallas.
Kohus rõhutab, et konkreetse menetluse jooksul kontrollitakse ainult eestkoste seadmise eelduste olemasolu ja rahaasju ei puudutata. Kuna arutluse alla tulid delikaatsed terviseandmed, kuulutas kohtunik istungi kinniseks.
Roosileht istungil osaleda ei saanud
«Maie palus istungi edasi lükata, kuna tal oli täna perearsti aeg. Istung ikkagi toimus, aga mina seal osaleda ei saanud. Kohus ütles, et Maiele määratakse riigi poolt õigusabi korras esindaja, kes on erapooletu. Mina siis nende meelest pole erapooletu. Pole sellist asja varem olnud. Maiet pole ju kuulutatud teovõimetuks ja tal on õigus ise endale esindaja valida,» räägib Merike Roosileht Elu24-le, lisades, et kohus otsustab tema arutelus osalemise võimalikkuse pärast seda, kui Maie on ära kuulatud. «Maie ei ole mäluhäiretega ega dementne. Ma rääkisin temaga reedel, tegin ristküsitluse talle, ta vastas kõigele õigesti. Maiel pole probleeme mäluga,» ütleb jurist.
Miks istungit edasi ei lükatud, kuigi Maie selleks soovi avaldas? «Kohtul puudus veendumus, et volikirja on digitaalselt väljastanud inimene ise. Kohus määrab talle menetluses esindaja (vandeadvokaadi) riigi õigusabi korras,» ütleb Tartu kohtute pressiesindaja Siim Saavik.
«Otsustati, et Maiele tehakse psühhiaatriline ekspertiis ja sellest sõltub edasine,» avaldab Roosileht, kes pärast tänast istungit kohtuga suhtles.
Jurist räägib, et ta on põhjalikult tutvunud Maie terviseandmetega terviseportaalis ning nende põhjal pole mingit alust arvata, et ta on dementne. «Psühhiaatri vastuvõttu pole olnud, uuringuid pole tehtud. Vaid lähedaste jutu põhjal on see diagnoos pandud,» ütleb Roosileht. «Arvatakse, et kui inimene nii vana on, siis kindlasti peab olema dementne. Aga vanus ei tähenda automaatselt dementsust,» lisab ta. Juristi sõnul meenutab Maie lähedaste käitumine kelmust, mis sai alguse 2021. aastal ja mille siht on vanaproua raha endale saada.