Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Arheoloogid leidsid Méxicost 800 aasta vanuse püramiidi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
«Plaza de las Tres Culturas ehk kolme kultuuri väljak Mexico City Tlatelolco piirkonnas, kust leiti asteekide püramiidi jäänused
«Plaza de las Tres Culturas ehk kolme kultuuri väljak Mexico City Tlatelolco piirkonnas, kust leiti asteekide püramiidi jäänused Foto: HENRY ROMERO/REUTERS

Mehhiko arheoloogid leidsid selle riigi pealinnast Méxicost 800 aasta vanuse asteekide püramiidi jäänused.

See leid lubab oletada, et Mehhiko praegune pealinn on seni arvatust sajandijagu vanem, vahendab Yahoo news.

Arheoloogide sõnul leiti kümne meetri kõrgused püramiidijäänused Tlatelolco piirkonnast, mis kunagi oli asteekide tähtis religioosne ja poliitiline keskus.

Esimene püramiid sellest piirkonnast leiti 15 aastat tagasi. Arheoloogid on seni arvanud, et asteegid rajasid Tlatelolco umbes 1325. aastal oma impeeriumi pealinna Tenochtitlani kaksiklinnana.

Teadlaste arvates võisid asteegid nimetatud püramiidi ehitada millalgi 1100 või 1200.  

«Leidsime püramiidi ja trepijäänused. Need näitavad, et asteekide tsivilisatsioon on seniarvatust vanem ja see nõuab mitmete senikehtinud faktide ümbervaatamist,» lausus arheoloog Patricia Ledesma.

Ledesma kinnitusel väljakaevamised jätkuvad, et teha kindlaks selle püramiidi täpne suurus ja rajamise aeg.

Lisaks leidsid arheoloogid skulptuuri, mis võib kujutada asteekide vihmajumalat Tlaloci või siis maa ja taeva jumalat Tezcatlipocat.

Väljakaevamiste käigus paljastusid ka viis pealuud ning umbes 1431. aastast pärinevad ehitised.

«Loodame juba varsti saada rohkem informatsiooni Tlatelolco ühiskonna kohta,» lisas Ledesma.

México on üle külvatud hispaanlaste sissetungi eelsete ehitistega. Näiteks selle aasta augustis leidsid arheoloogid linna ühest kriminogeensemast rajoonist Iztapalapast asteekide ehitise, mis arvatakse olevat Tenochtitlani peamine püramiid.

Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab México. Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas. Nende impeerium laius tänapäeva Kesk-Ameerika aladel, ulatudes Mehhiko lahest kuni Vaikse ookeanini.

Asteekide riigi alistasid  1519 - 1521 konkistadoorid Hernan Cortése juhtimisel.

Tagasi üles