Jalaravi Kliinik: väga suur osa jalaprobleemidest tekib valede jalanõude kandmisest

Foto: Jalaravi Kliinik

Paljudele võib tulla üllatusena, et enamlevinud jalamured on tingitud valede jalanõude kandmisest, mis mõjutavad nii meie jalalabasid kui ka varbaküüsi. Ehk kui kuskil meie jalalabal on valulik koht, siis muutub kõnnimuster ja me ei saa enam normaalselt käia. Ja kui selline probleem on kestnud pikalt, võivad lisanduda ka puusa- või seljavalud.

„Inimesed kipuvad tavaliselt ala- või ülehindama oma jala suurust, ostes vale suurusega jalanõud või ka sokid. Probleemiks aga kujunevad nii liiga väikesed kui ka liiga suured jalanõud,” selgitab professionaalset jalahooldust ja ravi pakkuva Jalaravi Kliinik OÜ juhatuse liige, jalaraviõde Erika Gering.

Ta lisab, et tavaliselt siiski on tegemist liiga väikese jalanõuga, kuna inimesed ei mõtle sellele, et jala suurus muutub elu jooksul – meie jalg ei ole 38-aastaselt samasugune nagu 20-aastaselt. Peale selle muutub jalatald vanemas eas. „Tallavõlvid lihtsalt vajuvad aja jooksul ja seoses sellega läheb jalalaba pikemaks. Vajumist kiirendavad ka kaalumuutused. Ja nii juhtubki, et mitmeid aastaid lemmikjalanõusid kandnud inimene avastab ühel hetkel, et jalats ei ole enam sobilik. Kusjuures sageli inimene ise ei avastagi seda, vaid probleemide põhjustaja selgub alles meie kabinetis.”

Kõige parem on kindlaks teha oma jalanõu sobivust lihtsa jalajälje testiga: joonistage paberilehel seistes oma jalalaba kontuur, lõigake see välja ja võrrelge oma jalanõu sisetallaga või proovige paigutada paberist jalajälg jalanõusse. Käega seda siledaks silitades on kohe aru saada, kas jalanõus on selle jälje ümber ja jalatsi ninas piisavalt ruumi.

„Olles kandnud pikka aega liiga väikeseid või kitsaid jalanõusid, võtab meie keha ette iseregulatsiooniprotsessid ja hakkab surve all olevatesse kohtadesse kaitset kasvatama. Selle käigus pakseneb nendes piirkondades nahk ning samuti võivad pakseneda küüned. See protsess on sarnane näiteks peopesadesse tekkivate rakkudega jõusaali sportlastel või ka aiatööde tegemisel reha- või labidavarre hoidmisest tekkivate paksenditega,” räägib Gering.

Jalaravi Kliinik

Surve tagajärjel võib tekkida ka sissekasvanud küüs, mis on eriti valus ja vajab lisaks kaasaegsele haavaravile kindlasti lisategevusi ja abivahendeid, et seda välja ravida ning taastekkimist vältida. Gering lisab, et Jalaravi Kliiniku jalaraviõdede ja jalaspetsialistide soovitused ning kohapeal tehtavad protseduurid on vajalikud, aga ülejäänud aja peab inimene ise oma jalgade tervise eest regulaarselt hoolitsema: oluline on jalgade pesemine, naha kreemitamine ja küünte õlitamine. Niisutatud nahk on elastne ja terve ning suudab hakkama saada väljastpoolt tulevatele mõjutajatega.

Kevaditi kimbutab jalgu nahakuivus ja sellest tulenevad mikrohaavad

Kevadel ja varasuvel on jalaspetsialisti sõnul kõige tavalisem probleem nahakuivus. Kui nahk on kuiv, siis tekivad selle pinnale mikrohaavad, mis piltlikult öeldes on see sarnased ärakuivanud porilombi ja selle pragudega. Sellistest nahapragudest võivad sisse minna erinevad haigustekitajad. Samuti ei ole kuiv nahk piisavalt elastne, praguneb vähemagi surve all veel rohkem ning olemasolevate pragude kaudu väljub nahast veelgi rohkem niiskust,” selgitab Gering. „Kõige suurem tüsistus, mis kuiva naha tõttu on tekkinud, on kannalõhed. Haavad võivad mõnikord olla nii sügavad, et ulatuvad nahaaluste kudedeni ja veritsevad. Sel juhul tuleb juba tegeleda haavahooldusega, aga seda oleks saanud ennetada heade, spetsiaalsete jalakreemide kasutamisega.”

Jalaravi Kliinik

Jalaravi Kliinikusse pöördudes tehakse kõigepealt kindlaks pöördumise põhjus ja selle iseloom. Geringu sõnul saab tavaliselt aidata inimest juba ühekordse jalahooldusprotseduuriga. „Kui tegemist on püsivama probleemiga ja vaja on regulaarset jalahooldust, oleks hea kord kuus või veidi harvem käia kordusprotseduuril. Vahel aga aitavad meie spetsialistid lihtsalt nõuannetega ja pakuvad kaasamüügiks sobivaid jalahooldustooteid või abivahendeid. Ja mõnikord on vaja hoopis inimene edasi suunata teiste erialaspetsialistide juurde.”

Gering nendib, et kui probleemi tekkepõhjus on kindlaks tehtud, siis on kerge lahendust pakkuda. „Teinekord on lihtsalt vaja inimesele meelde tuletada jalgade kreemitamist ja õige suurusega jalanõude kandmist, vahel on vaja hakata jalanõudes kandma spetsiifilisi varvaste ja jalalaba asendeid korrigeerivaid abivahendeid.”

Jalaravi Kliinikusse tasub siiski pöörduda ka siis, kui olete seni hakkama saanud oma koduse jalahooldusega ja mingeid muutusi ega valusaid kohti jalalabadel pole – sel juhul saab lihtsalt kinnitust, et kõik on korras. Kui aga kodusest jalahooldusest ei piisa ja paksendid või lõhed või konnasilmad ei kao ning see mõjutab juba kõndimist, siis on kindlasti õige aeg kliinikusse spetsialistide vastuvõtule pöörduda.

Protseduuri või nõustamise aja kinni panna telefonitsi [phone] või e-kirja teel: [e-mail]. Kodus kasutamiseks saab tooteid osta ka e-poe: www.jalakaubamaja.ee kaudu.

Rohkem infot: www.jalaravikliinik.ee