ELU25 Juku-Kalle Raid: mis toimus riigikogu lahtiste uste päeval? VAATA VIDEOT! (1)

Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja, Riigikogu väliskomisjoni liige
Uuendatud 21. aprill 2024, 19:55
Copy

Igal aastal toimuvad aprilli lõpus Riigikogus lahtiste uste päevad, tuletab Juku-Kalle Raid meelde. Allolevas videos kiikame perra, mis seal juhtus ja kes kohal viibisid. Video autor on Margus Lõvi.

23. aprillil täitub 105 aastat Asutava Kogu kokkukutsumisest Eesti Vabariigis. See kuupäev märgib meie parlamentaarse vaba riigi algust. See päev on kujunenud pidulikuks päevaks Riigikogus, kuhu rahvas on kutsutud tutvuma parlamendi töö ja ruumidega. Avatud on paljud tööruumid, mida tavaliselt tööpäeva käigus on külastajatele suletud – fraktsioonide ruumid, esimehe ja aseesimeeste tööruumid. Ronida saab ka Pika Hermanni torni, meisterdada töötubades ja Valges saalis toimub ka pidulik Hea Tuju kontsert.

Asutav Kogu tuli esimest korda kokku „Estonia“ kontserdisaalis jüripäeval, 23. aprillil.

Asutava Kogu valimised toimusid 105 aastat tagasi 5.–7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Sellist lähenemist maailmas veel palju tollel ajal polnud, sest paljud riigid andsid naistele valimisõigused märgatavalt hiljem. Asutav Kogu saab pidada esimeseks Eesti rahva poolt valitud rahvaesinduseks, mis oli 120-liikmeline.

Asutav Kogu tuli esimest korda kokku „Estonia“ kontserdisaalis jüripäeval, 23. aprillil. Rõhutamaks selle ajaloolise sündmuse pidulikkust dekoreeriti Estonia ruumid ja Eesti sõjaväelendur tegi hoone kohal mitu tiiru. Enamik Asutava Kogu liikmeid ega pealtvaatajaid polnud varem lennukit näinud.

Tegemist oli palju, sest vaja oli valida esinduskogu juhatus ning paika panna ka valitsus. Kogu kaks peamist ülesannet oli välja töötada Eesti põhiseadus ja maaseadus. Enamiku oma istungitest pidas Asutav Kogu Toompea lossi Valges saalis. Sinna kolis parlament 23. mail, sest „Estonia“ kontserdisaali ruumides pikemalt asuda ei saanud. Lihtsamini öeldes, kontserdisaal oli mõeldud ikkagi meelelahutuseks, mitte aga riiklike asjade aruteluks. Samuti oli probleeme ka ametnikele mõeldud ruumidega ning seetõttu oli selge otsus minna kohta, kus võimukeskus on olnud ka eelnevatel aegadel – Toompeale. Vaidlusi riigijuhtimise ning selle aluste üle peeti Vabadussõja oludes, kus riik heitles Nõukogude Venemaaga ja 1919. aasta suvel veel baltisaksa Landeswehriga – seega ehitati oma riiki samal ajal seda vaenlaste eest kaitstes.

Parlament töötas väga aktiivselt ning juba 1919. aasta oktoobris võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mida loeti üheks radikaalseimaks maaseaduseks tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele.

Asutava Kogu liikmeks oli eri aegadel kokku 173 inimest, nende seas 9 naist. Asutav Kogu võttis tegutsemise ajal vastu 43 seadust, 23 määrust ja 352 otsust.

Hoolimata keerukatest oludest ja ka ühiskonnas valitsevatest hoiakutest oli üks selge siht, mille nimel töötati – Eesti Vabariigi elu korraldamine ning seadustamine.

Kui praegu tegutseb Riigikogus 11 alatist ja 3 erikomisjoni, siis Asutavas Kogus oli 18 komisjoni ja 7 erikomisjoni. Nii käis näiteks koos amnestiakomisjon ja töökaitse komisjon, aga ka Vabadussõjast osavõtnud kõrgematele sõjaväelastele autasu andmise seaduse läbivaatamise erikomisjon. Nagu praegugi, töötas juba toona riigikaitsekomisjon ja välisasjade komisjon.

Hoolimata keerukatest oludest ja ka ühiskonnas valitsevatest hoiakutest oli üks selge siht, mille nimel töötati – Eesti Vabariigi elu korraldamine ning seadustamine. See kõik taandas muud erimeelsused tagaplaanile ning üheskoos jõuti hoolimata kõigest töötada välja riigile olulised alused, millest lähtutakse ka tänasel päeval.

Tagasi üles