ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: peast soojenevad kliimaprotestijad

Juku-Kalle Raid Foto: arhiiv

Üle maailma toimuvad kliimasoojenemise vastased protestid lähevad tihtipeale üle võlli ning töötavad seatud eesmärkidele pigem vastu, arvab Juku-Kalle Raid. Lollid aktsioonid tekitavad probleemiga tõsiselt tegelejatele pigem peavalu.

Ei möödu nädalatki, mil mõni ennast "kliimaaktivistiks" kutsuv hasartne kamp kusagil kartulipudru, supi või tindiga mõnd kultuuriväärtust ei pilluks.

Kas lõhkudes saab ehitada?

Oma tegevust kaitsevad aktivistidest tüübid jutustusega, et "soovivad kliimaprobleemidele tähelepanu pöörata". See kamp on sama loll, jabur ning ohtlik kui kildkond, kes eitab kliimasoojenemist täielikult, põhjendades end, et on kevadel põõsa alt lund leidnud.

Üldiselt meenutab laamendavate kliimaaktivistide tegevus varast Nõukogude Liitu, mil kirikuid õhku lasti, neisse juurviljahoidlaid või spordisaale ehitati. Kogu värk on pigem absurdne ning jätab solgimaitse suhu.

Leidub ka sihukesi naljahammastest ekshibitioniste, kes usuvad, et kliima soojenemise vastu aitab paljaste tissidega trotuaaril ringi patseerimine.

Kui otstarbekas on tahta üles ehitada midagi õilsat, laamendades samal ajal ringi nagu kamp kommuniste, kes omal ajal soovitasid üle parda heita kogu senise maailma kultuuri – ikka selleks, et uuele, heale ja bolševistlikule kultuurile ruumi teha?

Väike vahekokkuvõte

Aga et kordamine on mäletamise ema, teen kliimaaktivistide rähklemisest lühikokkuvõtte – kasutades vaid osakest ühe guugeldusega saadud tulemustest.

Tavalisteks uudisteks on saanud teated nagu "Kliimaprotestijad viskasid pühapäeval Saksamaal Potsdami muuseumis kartulipüreed Claude Monet' maali pihta, protestides fossiilkütuste kaevandamise vastu."

Või:

"6. aprill Hollandi politsei pidas täna kinni Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi, kes blokeeris Haagis fossiilkütuste-vastasel meeleavaldusel koos teiste demonstrantidega liiklust."

Või:

"Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg koos kümnete mõttekaaslastega blokeeris täna istumisprotestiga Rootsi parlamendi peasissepääsu, avaldades nii meelt kliimamuutuste ja valitsuse väidetava tegevusetuse vastu."

Või:

"Kliimaaktivistid heitsid reedel ühes Rooma muuseumis hernesuppi Vincent Van Goghi maalile, nõudes suuremat tähelepanu kliimamuutusele. Kliimaaktivistid ühendusest Last Generation teatasid, et rünnaku viisid läbi neli isikut ning et tegemist oli "meeleheitliku ja teaduslikult põhjendatud appikarjega, mida ei saa pidada tavaliseks vandalismiks".

Või:

"Kliimaaktivistid määrisid täna Londoni Madame Tussaud´ muuseumis kuningas Charles III vahakuju šokolaadikoogiga."

Või:

"Kaks kliimaaktivisti kleepisid end 4. juulil Suurbritannia pealinnas Londonis rahvusgaleriis 200-aastase maali külge."

Mõningad näited on päris jaburad

Leidub ka sihukesi naljahammastest enesenäitajaid, kes usuvad, et kliima soojenemise vastu aitab paljaste tissidega trotuaaril ringi patseerimine.

Palun väga: "Briti meedias kütab kirgi 31-aastane ema ja poliitikatudeng Brightonist, kes võitleb meeleavaldustel kliimamuutuste vastu palja ülakehaga."

Kliimaaktivistid pisendavad ja naeruvääristavad kogu probleemi. Sõnaga – aktivistid oleks nagu kliimasoojenemise eitajate palgal.

Thunbergi sõnul ongi aktivistid sunnitud oma "taktikat muutma", et end paremini kuuldavaks teha. Ilmselgelt õigustavad noored kliimaaktivistid tähelepanu saamiseks oma järjest jaburamaks muutuvat tegevust.

Nii oleme me jõudnud situatsiooni, kus "tuleviku pärast muret tundvad noored" välgutavad rindu või mängivad toiduga, seeasemel, et proovida asju lahendada akadeemiliselt.

Kuna jõud ja aru akadeemilisust välja ei kannata, siis saab kliimasoenemise vastu võitlemisest lihtsalt tavaline farss, muud midagi.

Teaduspõhiselt kliimasoojenemisega tegijaid kliimaaktivistide totrad aktsioonid pigem segavad, sest pisendavad ja naeruvääristavad tegelikult kogu probleemi. Sõnaga – aktivistid oleks nagu kliimasoojenemise eitajate palgal.

Täielikud ökoleninistid

Aktivistid raiskavad rahumeeli toitu – tõsi küll, väikestes kogustes, aga et maailmas elab küllalt palju nälgivaid inimesi, on see taktika ikkagi küüniline. Ja kultuuriobjektide ülemäkerdamine ning kliima vahelised seosed on ikkagi nii lõdvad, et neist seostest aru saamiseks peab üsna haiget fantaasiat omama.

Samal ajal kasutavad aktivistid vihinal telefone, kimavad lennukiga ühest muuseumist teise, purgisupp käekotis ja tarbivad rõõmsalt kõike seda, mille tooraineks on nafta.

Mitte kliimaaktivistid, vaid ökoleninistid.