«Kuuuurija» saates räägib õpetaja oma näo ja häälega ning tema suurim soov on anda oma looga inimestele jõudu taoliste süüdistuste valguses ellu jääda. «Õpilase seksuaalses ahistamises õigeks mõistetud õpetaja Tõnis Ohu juhtum näitab tegelikult väga selgelt, kui vildakalt võivad meie riigis töötada nii politsei kui ka kohtud,» räägib saatejuht Katrin Lust. «Ma tunnen, et Eesti riik on selle menetluse käigus väga ebaeetiliselt käitunud ja see ongi see põhjus, miks ma siin kaamera ees olen,» tunnistab Ohu.
Lugu sai alguse 2021. aasta novembrikuus, mil 20 aastat õpetajana töötanud Ohu kutsuti koolidirektori kabinetti, et arutada õpilastele hinnete panemist. Direktor hakkas mehelt väidetavalt küsima, et miks ta paneb ühele lapsele, kellel on väga autoriteetsed vanemad, halvemaid hindeid kui teistele.
Ohu sõnul pöördus vestlus kummalisele rajale, kui direktor tegi viite õpilaste seas levivale kuulujutule. «Tema oli asendanud kedagi klassijuhataja tunnis ja siis õpilased olid Ohut pervoks kutsunud. See lõi mind pahviks,» meenutab saates Tõnis Ohu vestlust tolleaegse Türi põhikooli juhi Janika Gedviliga. «Küsisin, et mille alusel ja siis tuli välja, et ma olen kellelegi käe ümber puusa pannud,» lisab Ohu.
Õpetaja sõnul käis vestlus paralleelselt ka sellest, et Ohu hindab tüdrukuid teistmoodi, paneb neile halvemaid hindeid ja teeb kommentaare nende riietuse kohta. «Kuskil vestluse käigus ma ütlesin, et kui see jutt on näperdamistest, mingisugustest katsumistest ja ahistamisest, siis on see politsei teema,» räägib Ohu, kes tundis sel hetkel, et tal on õigus kaitsele. «Politsei ideeliselt võiks olla see organisatsioon, kes inimesi kaitseb teiste vägivallatsejat eest, on siis direktor või keegi teine,» räägib Ohu.