TÄNA «KUUUURIJAS» ⟩ Perverdiks tembeldatud Türi põhikooli õpetaja mõisteti alusetult seksuaalses ahistamises süüdi

Türi põhikooli õpetaja mõisteti alusetult seksuaalses ahistamises süüdi. Foto: Kaader «Kuuuurija» saatest

Esmaspäeval astub Kanal 2 saates «Kuuuurija» avalikkuse ette endine Türi põhikooli inglise keele õpetaja Tõnis Ohu, kes jagab lugu keerulisest võitlusest oma maine eest, millele heitsid varju õpilaste ja koolidirektori pahatahtlikud süüdistused seksuaalses ahistamises. Kuigi kohus mõistis mehe algselt süüdi, on tal nüüdseks õnnestunud need alusetud süüdistused kummutada.

«Kuuuurija» saates räägib õpetaja oma näo ja häälega ning tema suurim soov on anda oma looga inimestele jõudu taoliste süüdistuste valguses ellu jääda. «Õpilase seksuaalses ahistamises õigeks mõistetud õpetaja Tõnis Ohu juhtum näitab tegelikult väga selgelt, kui vildakalt võivad meie riigis töötada nii politsei kui ka kohtud,» räägib saatejuht Katrin Lust. «Ma tunnen, et Eesti riik on selle menetluse käigus väga ebaeetiliselt käitunud ja see ongi see põhjus, miks ma siin kaamera ees olen,» tunnistab Ohu.

Lugu sai alguse 2021. aasta novembrikuus, mil 20 aastat õpetajana töötanud Ohu kutsuti koolidirektori kabinetti, et arutada õpilastele hinnete panemist. Direktor hakkas mehelt väidetavalt küsima, et miks ta paneb ühele lapsele, kellel on väga autoriteetsed vanemad, halvemaid hindeid kui teistele.

Ohu sõnul pöördus vestlus kummalisele rajale, kui direktor tegi viite õpilaste seas levivale kuulujutule. «Tema oli asendanud kedagi klassijuhataja tunnis ja siis õpilased olid Ohut pervoks kutsunud. See lõi mind pahviks,» meenutab saates Tõnis Ohu vestlust tolleaegse Türi põhikooli juhi Janika Gedviliga. «Küsisin, et mille alusel ja siis tuli välja, et ma olen kellelegi käe ümber puusa pannud,» lisab Ohu.

Õpetaja sõnul käis vestlus paralleelselt ka sellest, et Ohu hindab tüdrukuid teistmoodi, paneb neile halvemaid hindeid ja teeb kommentaare nende riietuse kohta. «Kuskil vestluse käigus ma ütlesin, et kui see jutt on näperdamistest, mingisugustest katsumistest ja ahistamisest, siis on see politsei teema,» räägib Ohu, kes tundis sel hetkel, et tal on õigus kaitsele. «Politsei ideeliselt võiks olla see organisatsioon, kes inimesi kaitseb teiste vägivallatsejat eest, on siis direktor või keegi teine,» räägib Ohu.

Politseis Tõnis enda sõnul mingit kaitset ei saanud ja pigem tembeldati teda ka seal ilma otseseid tõendeid omamata koheselt süüdi. Kooli direktor saatis ka kolleegidele kirju, milles kirjeldas Ohut kui ahistajat. Politseiuurimine kulmineerus süüdimõistva otsusega esimeses astmes, mis röövis õpetajalt töökoha. Ohu ei andnud alla ja pöördus ringkonnakohtu poole. Õiglus võidutses – ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtuotsuse tõendite puudumise pärast ja menetlus lõpetati aegumise tõttu. Ohu maine sai osaliselt taastatud, aga ebaõigluse tunne jäi meest kummitama.

Ka tööinspektsioon leidis, et Ohu vabastati ametist alusetult ning ta kannatas direktori kiusu all. Töövaidluskomisjon mõistis Ohule töökiusu ja alusetu vallandamise eest 14 000 euro suuruse hüvitise.

Politsei ja kohtusüsteemi tegevuse osas väljendab Ohu kriitikat, märkides, et uurimine tema vastu oli vildakas ning otsused tehti alusetute süüdistuste põhjal. Kuigi tema võitlus polnud lihtne, loodab ta oma looga anda jõudu teistele, kes võivad olla sarnases olukorras.