Tänapäeva maailmas domineerib mumifitseeritud vaaraodest Giza suure püramiidini iidse Egiptuse ikonograafia. Kuid vähesed teavad, et egiptlased jätsid maha ka praktilisema pärandi: maksud ja haldusjuhtimise põhimõtted.
Maailma varaseim teadaolev maksusüsteem tekkis Egiptuses tsivilisatsiooni koidikul, umbes aastal 3000 eKr kui esimene dünastia ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse. Vana Mesopotaamia järgis peagi eeskuju. See süsteem püsis tuhandeid aastaid, jätkudes ka pärast Vana-Egiptuse lagunemist esimesel sajandil eKr ja kehtib ka tänapäeval. Kuigi Vana-Egiptuse maksusüsteemid arenesid ja mitmekesistusid aja jooksul, jäi põhikontseptsioon samaks: riik võttis elanikelt makse oma toimimiseks ja sotsiaalse korra säilitamiseks. Egiptlastel oli vaja rahastada kuninglikke ehitusprojekte ja välissõdu, kirjutab Smithsonian Magazine.