Üldiselt tundub, et poliitikute seas on protsent sarnane, aga edasi ikkagi ei jõuta. Okei, Keskerakonnaga on asi selge, neile sekeldamine Venemaaga istub, sotsid ebalevad kusagil nurgas ega suuda konkreetselt A-d ega O-d öelda.
Kogu muu poliitikkond aga pajatab üsna üksmeelselt, et võtame ära muidugi. Nüüd aga ei tea keegi, kas selleks tuleks ruttu põhiseadust muuta või midagi muud korda saata. Kulla kolleegid! See pole tähtis. Tuleb muuta mida tuleb, aga asjaga peab kähku ühele poole saama. See oli üleskutse.
See ei ole Tallinna, vaid Eesti küsimus
Selle asemel kohtame aga mingit veidrat mustrit, kus näiteks Isamaa üritab plaani eelkõige enda "kontole" kirjutada, ehkki nemad seda asja välja ei mõelnud. See polegi tähtis, kes "välja mõtles". Tähtis on asi purki panna.
Veel naljakam: see asjandus ei puuduta mitte kuidagi Tallinna võimuküsimusi, koalitsiooni või linnapeakohta. Rääkige trammidest, trollidest ja üleskaevatud teedest, Isamaa põhulõuad. Rääkige kuus tonni maksvatest hipsteriste kastiratastest Pärtel-Peetriga. Llinnas tuleb korda teha kõik see, mida Keskerakonna mutid maa alla kaevasid. Seal laiub hästi välja töötatud korruptsioonivõrgustik ja rida vigaseid süsteeme.
Juba kesikute sõpruspartei Ühtse Venemaa esimees soovitas kärbseid ja kotlette eraldi hoida.
Paraku aga jääb taolise hasartse jahmerdamise tõttu kõigile neile Vene kodanikele, kes siin Putini poolt hääletasid, soe ja mugav puhvaika selga.