«KUUUURIJA» ⟩ «Voodi peal ei näinud, aga kui ma lõpuks pea tõstsin, siis...» Tartlanna elu muutus sotsiaalmajas lutikate tõttu põrguks (2)

Kristiina Reimand
, reporter/toimetaja
Copy
Tartus Rahu tänaval asuvas sotsiaalkorteris on juba mitu kuud lutikaprobleem, millest lahti ei saa.
Tartus Rahu tänaval asuvas sotsiaalkorteris on juba mitu kuud lutikaprobleem, millest lahti ei saa. Foto: Kristjan Teedema / Shutterstock / fotomontaaž

«See oli šokiseisund, võib öelda. Et takso ja kiiresti minema.» 28-aastane tartlanna Kerli oli vägivaldse mehe tõttu sunnitud koos oma kuueaastase pojaga kolima sotsiaalkorterisse. Möödunud aasta novembris muutus elu aga lutikate tõttu selles korteris põrguks.

 

28-aastane Kerli on elupõline tartlane. Ta on kuueaastase poja ema ja iga päev töötab Kerli teenindussektoris. Esmaspäevases «Kuuuurija» saates rääkis noor naine rõvedatest kutsumata külalistest, lutikatest. «Kuna asi puudutab otseselt mu last ja ma käin avalikus kohas tööl, siis ma ei sooviks, et ma oleksin kõigile nähtav,» sõnas Kerli, kes oma näoga saates ei esinenud. 

Ometi leiab noor naine, et tema lugu vajab avalikku tähelepanu, sest Tartu linn on naise hinnangul jätnud ta abitusse olukorda. Möödunud aasta sügisest saati maadles Kerli oma Ropka linnaosas Rahu tänaval asuvas sotsiaalkorteris lutikatega ja korteris ei ole ta elada saanud juba novembri lõpust saati.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles