«Don Quijote ütleb «oo, õilis hing, oo, õilis hing» ja mina pean taganema lavasügavusse,» kirjeldab Katrin seda ammust korda, kui tal hämarusse liikumine, selg ees, just kõige perfektsemalt ei kulgenud, kirjutab Õhtuleht.
«Mina siis taganesingi, komistasin dekoratsiooni otsa ning kukkusin.» Mõistagi lõi tal silmist sädemeid ja kõik vikerkaarevärvid tegid silme ees tiire...
Et aga kukkumisele järgnes lõpuks Aldonza vägistamisstseen, sai näitlejatar kogu suure valu endast lihtsalt välja kisendada. «Karjusin selle stseeni ajal südamest - ja see karjumine võttis valu ära,» meenutab Katrin muiates.