:format(webp)/nginx/o/2024/03/19/15955665t1h3842.png)
Ringkonnakohus mõistis Keskerakonnale miljonisuuruse trahvi. Eelmisel aastal lubas Martin Helme, et sööb kesikute süüdimõistmise puhul ära oma kaabu. Muidugi pole otsus veel lõplik, aga Juku-Kalle Raid tõttab kolleeg Helmele appi ning õpetab lastekirjandusele toetudes, kuidas kaabu paremini alla läheb.
Nagu hõikab laulusalm "oh aegu ammuseid" – just seda viisiubinat meenutab Keskerakonna Porto Franco juhtumiga kohtulahend. Värskendame refrääni, et ikka kõik saaks kaasa laulda. Tallinna ringkonnakohus tühistas esmaspäeval Harju maakohtu varasema õigeksmõistva otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas Hillar Tederi, Keskerakonna endise peasekretäri Mihhail Korbi ja Keskerakonna mõjuvõimuga kauplemises süüdi. Keskerakonna karistuseks määras kohus miljon eurot.
Ringkonnakohus teatas, et ärimees Hillar Teder pakkus läbi Keskerakonna juhtivtöötaja Mihhail Korbi erakonnale vara selle eest, et Korb ning Keskerakond kasutaks mõjuvõimu linnapea Mihhail Kõlvarti üle selleks, et Tallinna sadamaala kinnisvaraprojekti Porto Franco saaks Tallinna linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise.
Selle jama hind on praeguse kohtuotsuse kohaselt täpselt mill, ei rohkem ega vähem. Muidugi lubasid kesikud otsuse edasi kaevata, ent seda rokaplekki oleks üsna keeruline maha pesta ka siis, kui nad õigeks jäävad. Kesikute susserdamine on olnud aastakümneid pidev uudisekünnise ületaja, iseenesest on täiesti arusaamatu, mida sotsid nendega siiamaani Tallinna võimu ümber tiirlevad nagu kaks paksu porikärbest.
Kesikud peesitavad Tallinna juhtrooli juures ilmselgelt liiga kaua ning ilmselgelt pole pooled nende juhtimisvõtetest midagi muud kui korruptsiooni järele haisev vorstijupp.
Mitu korda on tehtud üleskutseid lõpetada kesikutega koostöö, sest tegelikult saaks venemeelse linnavalitsuse kuuri ära hoiule pakkida, kui sotsid pealinnas sihukesed tropid poleks. Kesikud peesitavad Tallinna juhtrooli juures ilmselgelt liiga kaua ning ilmselgelt pole pooled nende juhtimisvõtetest midagi muud kui korruptsiooni järele haisev vorstijupp. Tsaar Edolf ise kultiveeris sellist linnamajandust ning nüüd jätkab seda klaasistunud pilguga praegune tsaar, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ehk Miiša Estonets.
/nginx/o/2024/03/19/15955666t1h76a6.png)
Kesikute kobarkäkid Tallinnas ja tsaar Miiša käitumine on omaette ooperit vääriv teema, aga tänase otsuse valguses kumab ka midagi naljakat.
Nimelt teatas EKRE juht Martin Helme eelmisel aastal, et kui Porto Franco suhtes tuleb karistusotsus, sööb tema, noorim vendadest Helmedest, ära oma legendaarse kaabu. Tänane otsus pole küll lõplik, aga kui Martin peab tõesti hakkama kaabut pintslisse pistma, tulen talle kirjandusklassikast võetud näitega appi, kuidas sihuke trikk valutult lõpuni sooritada, kaotamata samas oma nägu või osutada lihtsalt praalijaks.
Kaabu ei saa iseenesest olla kuigi suupärane, isegi kui seda marinaadis hoida ning mõnel tippkokal maitsestada lasta. Sellepärast peab olema kaval ja raamatud, vankumatud tarkuse allikad, on ka siinkohal abiks, kuidas antud totrast olukorrast puhtalt väljuda.
Nimelt – õppust peaks võtma tuntud laste- ja noorsookirjanikult Jaan Rannapilt. Paljud meie seast mäletavad tema vahvat tekstikogumikku "Agu Sihvka annab aru". See on ilmunud eraldi köitena, aga ka Rannapi kogumikus "Koolilood". Helmel tuleks tähelepanelikult pähe õppida peatükk, kus toimetavad ringi Agu Sihvka, Juhan Kiilike ning kooli uus õpilane Obukakk. Just uus õpilane Obukakk ulatab Helmele mütsi mälumise juurde õige retsepti.
/nginx/o/2024/03/19/15955668t1hce14.png)
Lugu pajatab, kuidas uus õpilane Obukakk lubab heast peast oma kamraadidele minna hilissügisel internaadi taha kaevatud tiiki ujuma. Mille peale Kiilike teatab nagu Martin, et sööb sellisel juhul oma mütsi ära, kuna on ise oktoobris tiiki kukkunud ja seetõttu kindel, et vabatahtlikult ei võta sellist ujumist ette ükski täiemõistuslik inimene.
Kiilikese tulevik tundub tume. Justnagu Martingi, peab hakkama mütsi hammustama, aga see ei ole lahe perspektiiv.
Uus õpilane Obukakk ei ole aga Jobukakk, vaid poeb vanemalt vennalt laenatud kummiülikonda ja teeb triki ära.
Kiilikese tulevik tundub tume. Justnagu Martingi, peab hakkama mütsi hammustama, aga see ei ole lahe perspektiiv. Appi tõttab sõber Sihvka, kes teatab, et kolhoosi puhvetis müüakse parasjagu tomatist, keedetud munast ja seenetükist valmistatud kübarat, mis sobib sakuskaks ideaalselt.
Nii lööbki Kiilike Obukaku vingumisest hoolimata maitsvale kübarale hambad sisse – igal juhul on tegemist tema mütsiga ja peale selle ei öelnud Kiilike kaabu valmistamismaterjali kohta Obukakule halli essugi.
Obukakk jääb kaotjaks, müts näritakse läbi ning juriidiliselt on kõik korrektne.
Loodetvasti on Martinile sama nõu andnud ka juba tema isa Mart Helme, kes toimetas nõuka ajal noorteajakirja "Pioneer" ja peaks antud looga kursis olema.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, ütleb Eesti vanasõna ja õige ka. Minu heatahtliku nõuande peale pole Martinil muud muret, kui lasta riigikogu puhvetisse tuua müügile sarnane tomatist kaabu ning keegi ei saa teda asjatuks ülbitsejaks pidada.
Juuresolevalt pildilt on näha, et sellise mütsi eest ei pea isegi raha maksma, vaja lihtsalt kohale tassida ning heal maitsta lasta.
Tänan Martinit tänu eest hea nõuande puhul juba ette ning soovitan ka edaspidi keskenduda lastekirjandusele, sest see külvab arukuse seemneid, mida saab tänases poliitikas kenasti ära kasutada. Eriti oluliseks tuleb pidada just koolipõlvemälestusi ning lugusid igasugustest mürsikutest.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)