Kui saaksid elu lõpuni olla mistahes vanuses, siis millise vanuse valid?
See oleks minu jaoks hirmus – olla pidevalt ühes kohas iseendaga ja iseendana ning mitte edasi areneda. Mul on olnud ühtviisi huvitav nii noorena kui ka praeguses vanuses. On ütlemata tore, et mingid õppetunnid on juba seljataga, et mul on tublid lapsed, kelle üle uhkust tunda, ja põnevaid väljakutseid esitav elu. Usun, et sama väärtuslikud hetked ja aastad ootavad mind ka tulevikus ja ma ei oleks nõus nendest mingi hinna eest loobuma. Praegu kui aasta on alanud, siis julgen öelda, et kõige mõnusam vanus on 43, las see siis jääda ka selle küsimuse vastuseks. Ma ei kuulu ilmselgelt nende naiste hulka, kes oma vanust häbenevad.
Meil on kodus koer ja kass. Kass on peres «vanem õde», kes oma noort ja püsimatut «venda» aeg-ajalt paika paneb. Liisu (täitsa tavaline triibuline kass) on meil võetud enne Rollit (Berni Alpi karjakoer). Ju ta siis tunneb vajadust vanema ja targemana väiksemat õpetada.
Kelle kuulsatest inimestest sooviksid valida oma sõbraks?
Sõpradega on ikka nii, et see «valimine» on enamasti mõlemapoolne. Väga tore oleks mõni selline sõber, kes oleks hea ehitaja ja käsitöömeister. Vahel on tunne, et head meistrid ongi need päris õiged kuulsused, just sellised, kes ei vaja liigset meediakajastust. Ühtlasi on nad hirmus hõivatud, telefoninumbri ja kontakti saamiseks tuleb vaeva näha jne. Pikemaid vestlusi oleks põnev pidada Sadhguru, Gurudevi ja dalai-laamaga. Ja kui nüüd fantaseerida päris suurelt, siis küll oleks tore, kui saaks hea sõbrana viia Vladimir Putin korraks pikemale kalaretkele ja mõjuda sõbrana niivõrd, et ta näeks, kui suur võim on tema käes korda saata kaose asemel midagi head ning ennast hoopis sel moel maailma ajalukku jäädvustada.