Prantsuse teadlased uurisid esmakordselt katoliku munkade ärkveloleku ja magamise rütmi.
Munkade keha saab öise palvetamisega paremini hakkama kui aju
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. aprill 2012, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijaid huvitas, kuidas inimese organism harjub öiste äratustega, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Chronobiology International.
Mungad palvetavad päeval, kuid samuti ka öösel 2 – 3 tundi.
Uuring näitas, et munkade keha saab öise ärkamisega paremini hakkama kui aju.
Munkade kehatemperatuur hakkas tõusma paarkümmend minutit enne ärkamist. Keha teadis, millal ärkvelolek saabub. Aju seevastu ei reageerinud kehatemperatuuri tõusule ning «magas» edasi.
Mungad vajasid mitut kellahelinat, enne kui nad täiesti üles ärkasid. Päevasel ajal tundis enamik munki end unise ja väsinuna.
Teadlased uurisid ka munkade unenägemist. Kõik katsealused mungad teatasid, et näevad üsna sageli und. Tihtipeale on nende unenägudes deemon, kes nende magamisruumi siseneb.
Uurijatel oli ka kontrollrühm tavainimestest. Mungad nägid sagedamini painajaid ja õudusunenägusid kui kontrollgrupi liikmed.
Teadlaste sõnul tekitab öine pidev ärkamine lõpuks üleväsimuse.